Eesti uudised

Maaomanik: keelan küll, aga jaht käib ikka otse mu sülelapse kõrval (42)

TEET TEDER, 2. november 2012, 06:58
OHTLIK ELU: «Poisid on just selles eas, kus hakkavad mööda metsi rohkem omapead ringi jooksma,» muretseb Läänemaa talumees Ülo laste pärast. Jahimehed talu juures laskmisele seni risti ette löönud ei ole. Foto: TEET MALSROOS
Kuigi Läänemaa talumees Ülo on oma maal jahipidamise keelanud, kardab mees oma laste elu pärast. Jahimehed ei tea keelust midagi ja kõmmutavad loomi otse kodu juures.

"Nad ei suvatse küsidagi. Pole mingit lepingut, nüüd panin keelu alla ka, aga sellest hoolimata tulevad ja hakkavad paugutama," räägib Ülo, kuidas jahimehed maaomanikust üle sõidavad.

"Ega ma ei keelaks, kui nad tuleks ja räägiks. Aga nad teevad ära ja siis alles räägivad. Siin teeotsas käisid ajasid rööpad sisse. Tulnud küsinud, ma oleks lasknud neil auto ilusti õue peale parkida," pahandab mees.

Lasud lapsekäru kõrval

Kuigi juba suvel sai mehel villand ja ta omal maal jahipidamise keelas, ei kadunud paugutamine kuhugi – alles veidi enam kui nädal tagasi olid jahimehed platsis ja kõmmutasid kaks põtra Ülo majast vaid mõnesaja meetri kauguselt maha.

"Ma nägin, et jaht käib ja läksin vaatama. Tuttavad mehed, aga keegi ei öelnud midagi. Mõtlesin, et paneme seisma siis selle jahi ja sõitsin ATVga ajusse sisse. Aga ei seisnud nad midagi. Hakkasid paugud käima hoopis. Lootsin, et neil midagi kõrvade vahel on, aga vähe vist. Kõigil on raadiojaamad käes ja nad nägid ju, et ma tulen," kirjeldab Ülo. "Siis tulid küsima, et mis nüüd saab. Ma ütlesin, et mis sa nüüd küsid. Sul on telefon olemas, miks sa ei helistanud? Jaht tuli ootamatult, olid tema sõnad," ei mõista Ülo Haapsalu jahiseltsi mehi.

Ülo maal saavad kokku kahe jahiseltsi piirid – Haapsalu ja Martna. "Siin on magus koht. Siin saab mets metsaga kokku ja siit saavad loomad üle minna. On sigu ja kitsi ja põtru," ütleb Ülo. Maja juures kõmmutavad mõlema seltsi mehed.

"Mul oli poiss kaheaastane. Võtsin ta kukile ja läksime vaatama, kuidas siin maja juures sokud puksisid. Järsku peeti auto kinni ja hakkasid paugud käima. Kolm kitse lasti maha, kaks visati peale ja üks jäetigi. Isegi püssikott jäi vedelema," räägib Ülo, kuidas Martna seltsist laskmas käidi.

Teine kord anti tuld keset päeva. "Naine oli lapsega väljas. Laps magas kärus. Järsku tuleb siia maja otsa ja paneb põmaki – lasi rebase maha. Titt karjub kärus. Siis oli, et oi, ma ei näinud," räägib Ülo. "Kõigil on mu telefon olemas ja me ju tunneme üksteist. Miks nad teada ei anna," ei saa Ülo aru.

Inspektsiooni ülem ise jahil

Haapsalu jahisektsiooni esimees Arvo Kuslap nimetab olukorda segaseks. "Meil keskkonnainspektsioon uurib. Keskkonnainspektsiooni ülem oli ka jahil. Enne ei oska selle kohta midagi ütelda, kui oleme asjas selgust saanud."

Kuslapi sõnul on kinnistud segased ja keegi ei saa aru, kus on keelatud jahipidamine ja kus mitte, "Ei ole pandud paika täpselt piire."

Veel väidab Kuslap, et keskkonnaametist ei ole jahiseltsile teadet, et Ülo maal loomi lasta ei või, saadetud. "Mina isiklikult ei teadnud, et see kinni on. Ma teadsin teisi kohti. Minule otseselt ei ole ta midagi öelnud ka," ütleb Kuslap, et nüüd sinna igaks juhuks jahti pidama enam ei lähe.

Kuslap siunab segast seadust ja ütleb, et kui maaomanik jahti keelab, peab ta selleks ikka selge lepingu tegema. Kuigi seadus seda otse ei nõua, on õiguskantsler andnud hinnangu, et ka jahi pidamiseks peab jahiselts maaomanikuga lepingu sõlmima. Kuslap kiidab, et nii neil maaomanikega ongi – mõnega kirjalik, mõnega suusõnaline leping. Ta möönab, et Üloga neil lepingut ei ole.

Jahimehed peavad keelust kinni pidama

Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Jaan Ärmus kinnitab, et kõik maaomanike jahikeelud edastavad nad kohe jahipiirkonna kasutajale, kes peavad keelde jälgima ja nendest lähtuma.

Kuigi jahiseltsid õigustavad, et kirjut pilti, kus üks maa algab, teine lõpeb ja kus on keeld peal ja kus mitte, nad hallata ei suuda. "Seadus ütleb üheselt: maaomanikul on õigus jahipidamist keelata ja õiguskantsler on pööranud sellele ka tähelepanu, et see on jahipiirkonna kasutaja mure, kuidas tema selle looduses üles leiab," ütleb Ärmus, et kui jahimees piire ei leia, küsigu maaomaniku käest.

Pool tosinat aastat vaidlusi

Mikk Link Läänemaa Metsaühistust: "Selline situatsioon on pärand Nõukogude Liidust, kus kogu maa oli riigi oma. Riik reguleeris jahindust ja jahimehed korraldasid jahipidamist. Nüüd on maa eraomanike kätes, aga jahinduskorraldus on sama. Vaidlused, kuidas seda muuta, on üleval 2006. aastast, aga asi on jäänud toppama."

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee