2
fotot
USALDUSLIK TANDEM: Taltsas Robbie ei küünista perenaist Katarinat enam ammu ja võib pikalt tema käe peal istuda. (Teet Malsroos)

Papagoitreeneri lemmik tervitab perenaist igal hommikul ja õhtuti soovib head ööd

Linnutreener Katarina Brighti viieaastase Aafrika hallpapagoi Robbie sõnavaras on mõnisada sõna. Peale selle seostab tark lind sõnu ka tegudega. "Õhtul, kui on voodissemineku aeg, soovib ta pererahvale head ööd. Hommikul kostab puurist "Tere hommikust!" või lihtsalt "Tšau!". "Õpetasin talle ka seda, et kui Eesti lippu näidata, tuleb hüüda: "Hurraa, Eesti!" Nüüd ütleb ta seda alati, kui lipu tõstan," kinnitab Katarina.

"Kui mu mehe telefon heliseb, siis ütleb Robbie madalahäälselt "Halloo", aga kui mina telefoni vastu võtan, ütleb ta kõrgema häälega "Tšau!". Ta vastab minu eest ära, enne kui jõuan suu lahtigi teha. "Tšau!" ütleb ta ka siis, kui uks käib," räägib Eestimaa Loomakaitse Liidu papagoiekspert, kes oli oma sulelisega algul püstihädas.

"Ta ainult karjus ja hammustas mind! Verd lendas igas kaares," meenutab Katarina. Indiaaniusku looduse- ja loomasõber, kes pidanud nii kasse, koeri, närilisi, lembe- ja riisilinde kui ka viirpapagoisid, otsustas võtta Hollandi papagoikasvandusest Aafrika hallpapagoi, kuna oli lugenud, et see on jutukaim papagoiliik. Lind maksis 2500 eurot ehk umbes 40 000 krooni. "Mõtlesin, et saan endale taltsa linnu, keda kätte võtta ja paitada, aga paar esimest nädalat jooksid mul pidevalt pisarad mööda põski."

Eestikeelseid abimaterjale Katarina ei leidnud, ingliskeelseidki nappis. "Mul käis külas loomaarst. Rääkisin talle, et tahaksin lindu kätte võtta, talle pai teha ja trikke õpetada, aga ta ei anna end kätte. Arst ütles ainult, et kui ta hammustab, tuleb talle tops pähe panna," jutustab naine. "Seda ma muidugi kunagi ei teinud!"

Ootab triki eest preemiat nagu koer

Viimaks avastas ta internetis ühe Ameerika koolituse, millega kaasnes ohtralt videomaterjali. "Ma tegin kõik täpselt nii, nagu õpetustes oli, ja taltsutasingi Robbie ära. Saime päris kiiresti sina peale." Kui kassi- või koerapojaga võib kontakti saada ühe päevaga, siis papagoiga usaldusliku sideme loomiseks kulub kuid.

Katarina sõnul toimib lindudegi puhul koerte peal rakendatav dieeditreening: "Hoiad teda pisut näljas ja kui ta mingi triki teeb, annad talle maiust." Tähtis on luua ka õiged tingimused. "Aknad tuleb kinni katta, et papagoi teisi linde ei näeks. Raadio ja telekas tuleb välja lülitada ning uksed kinni panna, et miski teda ei segaks. Samuti peab teised pereliikmed toast välja saatma, et te papagoiga omavahele jääks," selgitab Katarina.

Kõne õpetamisel on võtmesõnaks ajastus: "Kui papagoi sööb või mängib, pole mõtet teda segada. Tal on oma kõnetunnid, kui ta ise räägib. Just sel ajal tuleb vähemalt seitse korda ette öelda uut sõna, mida tahad talle õpetada."

Lühilaused, nagu "Tere, kuidas sul läheb?" ja "Kuku, kus te olete?" õpib Robbie ära kahe-kolme päevaga. Pikima, kaheksasõnalise fraasi "Tasuta infotelefon 16 366" omandamiseks kulus nädal.

Papagoid ei tohi õpetada normaalkiirusega rääkides, vaid venitades, sest ta matkib kõike kiiremas tempos. Kui talle tavaliselt ette öelda, kõlab tema jutt justkui kiirkeritav helisalvestis.

Papagoid viisid mehega kokku

On väga hea, kui papagoi saab liigikaaslastega sõbrustada. Robbiel on pisut vanem pruut Tuti, kelle kaudu kohtus Katarina oma elukaaslase Tamuriga. "Papagoid viisid meid kokku! Kaks paari sai korraga õnnelikuks," kirjeldab linnutreener "101 dalmaatsia koera" meenutavat muinasjuttu. "Ta nägi mind meedias ja võttis ühendust, kuna ta otsis oma papagoile peigmeest. Nad hakkasid meil külas käima." Nüüd elavad Märjamaal ühe katuse all nii linnud kui ka omanikud.

"Tuti on minu pruut," kuulutab Robbie uhkelt. Tutigi on tema kõrval rääkima õppinud. Nad hüüavad kõrvuti puuridest teineteise nime ja teevad mopsutavat musihäält. "Suur musi," ütleb Robbie kallima poole kiigates. Õhtuti saab papagoipaar vabalt tuppa ringi lendama. Kevadel võib neilt loota esimesi mune.

Ajakirjanikku tervitab Robbie helehäälselt sõnaga "cool" (ingl k lahe – K. A.). "Näed, sa oled tema arvates cool!" pilgutab Katarina silma. Kui köögis maha istuda, teevad papagoid kõrvalruumis matsutamishäält. Muide, hommikuti rüüpavat Robbie koos majarahvaga nokatäie kohvi.

"Papagoi toob koju soojust, ta tekitab eksootilise sooja maa tunde," leiab Katarina, kes on Robbiele selgeks õpetanud jupi A-rühma laulu "Palmisaar" refräänist. "Papagoi peletab ka paha tuju, kui ta midagi vahvat ütleb või näiteks vale koha peal naerab." Tiivuliste lemmikute suur pluss on seegi, etPapagoi peletab ka paha tuju, nende kõrvalt saab nädalalõpul ära sõita ja reisile minna. Kui söögid-joogid valmis panna, tuleb papagoi omapäi toime: ta on piisavalt tark, et end mitte lõhki süüa, ja leiab mänguasjade abil tegevust.

Nõu küsitakse iga päev

"Kaks aastat tagasi hakkasin vaikselt teisi aitama. Info levis ja nüüd olengi ma papagoitaltsutaja," muheleb Katarina Bright, kes on käinud kodudes treenimas nii väikseid kui ka suuri papagoisid – viirpapagoidest aaradeni välja. Eestis elavate papagoide ja nende pidajate aitamise on ta võtnud lausa missiooniks.

Mõned papagoid elavad sama vanaks kui inimesed, näiteks Aafrika hallpapagoi kuni 70aastaseks. Selline lind on sõber, ent ka vastutus kogu eluks. "Kahjuks võtavad inimesed papagoisid tihti aksessuaarina: uhke lind, uhke puur, õpib mõned telefonihelinad ja sõnad ära ning lõbustab külalisi." Kui kõik soovitult ei suju, laskvat nii mõnigi tüdinenud omanik linnu aknast välja. Katarina on tänavu loomakaitse liiduga käinud päästmas juba kuut papagoid, kellele ta on muretsenud uue kodu, õiget peremeest või perenaist polegi aga õnnestunud leida.

Tunamullu asutas Katarina portaali Papagoi.ee, mille kaudu ta jagab juhiseid nii linnu valikuks, dresseerimiseks kui hooldamiseks. Nõu küsivaid meile laekub iga päev. Vahel läheb ta inimestele koju, kaugemal elajaid nõustab telefonitsi. Samuti on ta koolitanud loomapoodide müüjaid.

Infotelefonis reklaamijuhina töötav Katarina, kes kasvatab ka lehmi ja teeb aeg-ajalt jumestajatööd, pole kindel, kas talle hetkel väikeses Eestis põhikohaga papagoitreenerina rakendust jaguks. Küll aga unistab ta siinmail esimese papagoikeskuse avamisest.

Näpunäiteid papagoipidajale

- Papagoi vajab vähemalt kord nädalas pesemist, et tema sulestik tolmu ei koguks. Teda saab veega piserdada pihustipudeli abil, kuid võib harjutada ka päris duši all käima.

- Lind tahab iga päev toas ringi lennata. "Teda puuris hoida on sama hea, kui meie peaksime terve päeva paigal istuma. Ma käin kodudes, kus linnud on viis, seitse, isegi kümme aastat järjest puuris olnud. Kui nad sealt lõpuks välja saavad, ei oskagi nad lennata! Inimesed kardavad tihti seda, et lind lendab vastu seina, aga sellest pole midagi - me ise lööme ka jala kogemata kuskile ära ja kõnnime ju edasi," manitseb Katarina.

- Puur peab olema piisavalt suur, et lind saaks tiivad kogu ulatuses välja sirutada. See ei tohiks kõlkuda lae all ega olla ka nii madalal, et papagoi peab inimesele alt üles vaatama. Plastõrrele tuleb eelistada puidust (iseäranis viljapuust) valmistatud õrt - siis saab papagoi maitsva puukoorega maiustada.

- Papagoid toituvad spetsiaalsetest seemnesegudest, kuid neist üksi ei piisa. Menüüd mitmekesistavad puu- ja köögiviljad: banaanid, õunad, mandariinid, tomatid, kurgid, paprika.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis