Maailm

Vene opositsioon: 1937. aasta on tagasi (19)

Aadu Hiietamm, 27. oktoober 2012 08:00
«Ma loodan, et pean vastu. Venemaa saab vabaks!» Sergei Udaltsov, opositsionäär Foto: AFP/Scanpix
Vene riigitelekanalite uudistesaated teatasid esmaspäeval avauudisena, et tagaotsitavaks kuulutatud opositsionäär Leonid Razvozžajev andis end vabatahtlikult üles ja tunnistas süüdi massirahutuste korraldamises. Tegelikult tõid Vene eriteenistuse agendid ta jõuga Kiievist tagasi. Meest piinati seni, kuni ta "vabatahtlikult" ülestunnistuse kirjutas.

Vene poliitikateadlase Georgi Satarovi sõnul meenutab Venemaa praegune olukord 1937. aastat. President Vladimir Putin ei ole küll veel Jossif Stalin, kuid need, kes soovivad Venemaad näha vaba ja demokraatliku riigina, on sunnitud tunnistama, et riik liigub vastupidises suunas.

NTV film vallandas nõiajahi

Samal teemal

Oktoobri algul näitas telekanal NTV filmi "Protesti anatoomia 2", milles varjatud kaameraga üles võetud kehva kvaliteediga kaadrid pidid rahvale näitama, kuidas opositsioon korraldab Putini kukutamise eesmärgil massirahutusi välismaalt, täpsemalt Gruusiast tuleva raha abil. Filmi kesksed tegelased olid opositsiooni aktivistid Sergei Udaltsov, Konstantin Lebedev ja Kremli kriitikuna tuntud duumasaadiku Ilja Ponomarjovi abi Leonid Razvozžajev.

Opositsioon teatas, et "Protesti anatoomia 2" kujutab endast võltsingut, kuid Venemaa juurdluskomitee sõnul on tegu igati

autentse materjaliga. 17. oktoobril kutsuti Sergei Udaltsov juurdluskomiteesse, kus talle ülekuulamisel teatati kriminaaljuurdluse algatamisest ning keelati tal riigist lahkumine. Udaltsov eitas kõiki süüdistusi ja kordas, et film "Protesti anatoomia 2" on võltsing. Ta lisas hiljem, et seda filmi võib pidada uue repressioonidelaine alguseks president Vladimir Putini vastaste vastu.

Juba järgmisel päeval võeti Moskvas kuni 16. detsembrini vahi alla Konstantin Lebedev. Niisuguses olukorras ütlesid Leonid Razvozžajevil närvid üles. Ta lahkus vahistamise kartuses Venemaalt Ukraina pealinna Kiievisse. Seal läks ta 19. oktoobril ÜRO pagulaste asjade ülemvoliniku büroosse ja esitas taotluse asüüli saamiseks. Keset dokumentide vormistamist lahkus Razvozžajev büroost ja jättis maha isiklikud asjad. Tagasi ta enam ei pöördunudki.

Esmaspäeval teatas Vene juurdluskomitee, et Leonid Razvozžajev andis end vabatahtlikult üles ja kirjutas kümneleheküljelise ülestunnistuse. "Selles jagas Razvozžajev detailset infot, kuidas ta koos Udaltsovi, Lebedevi ja teistega massirahutusi ette valmistas," ütles juurdluskomitee pressiesindaja.

Razvozžajev võttis tunnistuse tagasi

Leonid Razvozžajevi sõbrad ei suutnud juurdluskomitee teadet uskuda. Nad arvasid, et Vene eriteenistus röövis ta Kiievis ja viis vägisi Moskvasse tagasi. Ja neil oligi õigus. Neljapäeva õhtul tuli teade, et Leonid Razvozžajev on oma "vabatahtliku" ülestunnistuse tagasi võtnud. Mees kinnitas advokaadi vahendusel, et talle ei antud süüa, keelati tualetis käia ning lubati tappa naine ja lapsed, kui ta keeldub kirjalikku ülestunnistust tegemast, ning sellises olukorras ei näinud ta muud võimalust kui ähvardustele järele anda.

Ukraina siseministeeriumi esindaja Volodõmõr Polištšuk tunnistas, et Leonid Razvozžajev langes tõepoolest Kiievis inimröövi ohvriks. Tema sõnul kriminaaljuurdlust siiski ei alustata, sest röövijad ei olnud kurjategijad, vaid tegu oli teiste (loe: Vene) jõuorganite aktsiooniga Ukraina territooriumil.

Vene inimõiguslaste andmetel toppisid neli meest, kellest kolm kandsid maski, Razvozžajevi Kiievis väikebussi, sidusid ta kinni ja toimetasid esmalt Ukrainaga piirnevasse Venemaa Brjanski oblastisse. Seal koheldi teda ühe poollagunenud maja keldris ebainimlikult, sunniti ähvarduste saatel esinema "puhtsüdamliku" ülestunnistusega ja toodi seejärel Moskvasse. Basmannõi kohtu otsusel jäeti Razvozžajev kaheks kuuks vahi alla. Nii tema kui ka 18. oktoobril vahistatud Konstantin Lebedev viibivad Lefortovo vanglas Moskvas.

Udaltsov jäi esialgu vabadusse

Vene juurdluskomitee pressiesindaja Vladimir Markin teatas eile, et Leonid Razvozžajevi keeldumine varasemast tunnistusest ei tähenda midagi, sest uurijatel on tõe väljaselgitamiseks piisavalt muid tõendeid.

Vene juurdluskomitee kutsus eile taas välja vasakrinde juhi Sergei Udaltsovi ja esitas talle ametliku süüdistuse massirahutuste korraldamises. Kohtus süüdi mõistmisel ähvardab nii teda kui ka Lebedevi ja Razvozžajevit kuni kümneaastane vanglakaristus. Udaltsov süüd ei tunnistanud. Enne juurdluskomitee hoonesse sisenemist ütles ta ajakirjanikele: "Ma loodan, et pean vastu. Venemaa saab vabaks!"

Mõttekaaslased uskusid, et Udaltsov võetakse eile vahi alla, kuid seda veel ei tehtud. Jõusse jäi aga riigist lahkumise keeld.

Vene opositsionääride sõnul on Venemaal alanud uus ajajärk. Kui varem kimbutati neid läbiotsimiste ja vahistamistega, siis nüüd on juurde tulnud röövimised, piinamised ja vangistused võltsitud tõendite alusel.