ENDINE KAHTLUSALUNE KALLE PALLING: Mida tegi see noormees keskkonnakomisjonis, mida prokuratuur kohe kuidagi teada ei tohi. Foto: Teet Malsroos
Juhan Haravee 23. oktoober 2012 07:00
Reformierakonna rahastamist puudutava kriminaalasja lõpetamist ajakirjanikele selgitades vihjas juhtiv riigiprokurör Heili Sepp riigikogu juhatuse soovimatusele uurimisele kaasa aidata, sest keelduti väljastamast keskkonnakomisjoni istungite salvestisi. Riigikogu juhatus on etteheitest nördinud, aga ka riigiprokuratuur ei jäta jonni.

Päev pärast riigiprokuratuuri pressikonverentsi, saatis riigikogu esimees Ene Ergma 16. oktoobril peaprokurör Norman Aasale nördinud kirja, kus ta Sepa kriitikast häirituna väidab, et "riigikogu on igati ilmutanud koostöövalmidust olukorras, kus meile ei selgitatud kahtlustuse sisu, millega meil oli võimalik tutvuda vaid ajakirjanduse vahendusel." Uurijale ütluste andmisest keeldunud reformierakondlase Kalle Pallingu seostest biolaguneva kilekotiäri ning pistisekahtlusega kirjutas 11. oktoobril Eesti Ekspress.

Siiski ei saa öelda, et riigikogu juhatus informatsiooni vaid ajakirjanduse vahendusel sai. Tegelikult pöördus juhtiv riigiprokurör Heili Sepp 1. oktoobril riigikogu esimehe Ene Ergma poole juba korduvpäringuga, kus tuletab meelde keskkriminaalpolitsei palvet 17. septembrist väljastada valik keskkonnakomisjoni istungite salvestisi. Korduvpäringus üritab Sepp Ergmad veenda, et salvestised on uurijaile vajalikud, kuna kriminaalasja raames uuritakse riigikogu liikme Kalle Pallingu kahtlustust pistise võtmises seoses tema ametitegevusega, mida võiks hinnata üsnagi kaalukaks põhjuseks.

Ergma asemel vastas riigiprokuratuurile riigikogu kantselei direktor Maria Alajõe, kes edastas 10. oktoobril Heili Sepale riigikogu juhatuse tänu, et prokurör on selgitanud salvestiste saamise soovi tagamaid. Kuid sellegipoolest leiab juhatus, et riigikogu ei ole tavapärane riigiasutus ja komisjoni istungite salvestiste väljanõudmine on täitevvõimu lubamatu sekkumine riigikogu põhiseaduslike ülesannete täitmisse. Pealegi polevatki riigikogul kohustust komisjonides toimuvat salvestada ning komisjonis toimuva vaba mõttevahetuse avalikustamine võib oluliselt pärssida riigikogu tööd. Üldsõnalised protokollid on riigikogu kodulehel saadaval.

Ka Ene Ergma rõhutab oma kirjas Norman Aasale, et protokollidest pole näha, et Kalle Palling oleks teinud pakendiaktsiisi seaduseelnõule ühtegi parandusettepanekut.

Pada Toompeal ja katel selle nõlval

"Raske öelda, mis riigikogu juhatuse hinnangul puudu jäi," jääb riigiprokurör Sepp nõutuks, meenutades korduvpäringut ja korduväraütlemist. "Riigikogu vastuseski ei antud märku, milline osa meie kaalutlustest oli ebapiisav. Kirjas on ju täpsustatud, et komisjoni istungite talletused on vajalikud, kuna viidatud kriminaalasja raames uuritakse riigikogu liikme kahtlustust pistise võtmises."

"Jah, ma jään oma seisukoha juurde," kostab riigikogu esimees Õhtulehele kindlalt, kui talt küsida, kas riigikogu liikme kahtlustus pistise võtmises ongi ebapiisav põhjendus.

Eilses Eesti Päevalehes täpsustas Ene Ergma, et kui riigiprokuratuur oleks põhjendanud, et salvestatud materjal on uurimise huvides vältimatult vajalik, võttes seejuures arvesse riigikogu liikme põhiseadusest tulenevaid tagatisi, võinuks juhatuse otsus olla ka teistsugune.

Kaitstakse oma seltskonna huve

"Minu meelest on selline olukord piinlikkust tekitav," hindab riigikogu juhatuse demokraatia teenistusse rakendatud kangekaelsust endine saadik Marek Strandberg. "Mitte ei saa aru, mis pagana pärast peavad olema keskkonnakomisjoni istungid nii kaitstud. Seal ei saa olla midagi avalikkuse ees salajast. Kurb küll, aga riigikogu ja poliitilised erakonnad käituvad viimasel ajal mingites aspektides nagu kuritegelik jõuk. Kui Ergma on ühtepidi kindel, et kõik riigikogulased on ausad ja riigikogu erakonnad ei tegele poliitilise korruptsiooni ja prostitutsiooniga, lihtsamalt öeldes seaduste müügiga, siis siin jättis reaalteadlasest riigikogu esimees küll oma võimaluse kasutamata," nendib Strandberg.