Foto: Corbis/scanpix
Katharina Toomemets 3. oktoober 2012 07:00
"Eestis peedistatakse noori arste ikka väga. Muidugi oleneb see vanemast arstist ja osakonnast, kus töötad, kuid mulle on küll jäänud mulje, et neid, kes noortesse kui võrdsetesse suhtuvad, on Eestis vähe. Mida vanem arst, seda halvem on suhtumine," ütleb nüüd kolmandat aastat Soomes töötav noor arst ühe põhjuse, miks ta kodumaalt lahkus.

"Praktilised oskused, mis ma Eestis sain, olid põhimõtteliselt olematud. Need ma omandasin kõik enamasti Soomes. Eestis sain mõnes kohas palju teha, teisal praktiliselt mitte midagi – istusin päevad läbi vanema arsti juures, vaatasin vastuvõttu pealt ja igavlesin," nendib ta.

Anonüümseks soovib naine jääda seetõttu, et plaanib ehk kunagi Eestisse naasta. "Ma ei taha, et mul pärast mingeid probleeme tekiks. Eesti on ju nii väike," kardab ta, et tagasi tulles võidakse talle viltu vaadata.

Suhtumise vahe Eestis ja Soomes

"Töö, mida sulle Eestis teha antakse, oleneb muidugi ka osakonnast – mida lähemal oma erialale, seda vastutusrikkamad ülesanded antakse ja saad iseseisvalt tegutseda. Mõnes kohas aga teed ikka lihtsalt musta tööd," räägib ta. Ühes haiglas, kuid mitmes osakonnas resi-dentarstiks olnud naine möönab, et tegelikult oleneb kõik ka noorest tohtrist endast. "Sellest, kuidas noor arst ise oskab ennast näidata. Peab olema aktiivne ja hakkaja. Kui oled tagasihoidlik, siis Eestis ei tule midagi välja," ütleb ta, et tagasihoidlikele noorarstidele ei tule keegi suuri ülesandeid pakkuma.

Suhtumine noortesse tohtritesse erineb Eestis ja Soomes siiski nagu öö ja päev, kinnitab ta. "Eestis peedistatakse noori arste ikka väga. Muidugi oleneb see vanemast arstist endast ja osakonnast, kus töötad, kuid mulle on küll jäänud mulje, et neid, kes noortesse nagu võrdsetesse suhtuvad, on vähe. Soomes seevastu on hoopis teine suhtumine. Ma ei ole selle aja jooksul, mis siin olen olnud, halba suhtumist näinud. Isegi kui alguses polnud keel väga selge, ei mõjutanud see suhtumist," toob ta välja ka põhjuse, miks meil arstikooli lõpetanud üle lahe tööle lähevad. "Ma arvan, et Eestis näevad vanad arstid nooremates konkurente. Mida vanem arst, seda halvem on suhtumine."

Nagu paljud teised noored arstid, kes on lahe taha tööle läinud, näeb ta selle otsuse peamise põhjusena võimatust areneda.

Eestis on vähe arenguvõimalusi

"Ma ei näinud endal Eestis arenguvõimalusi. Mind isiklikult ei rahulda perearstinduse süsteem Eestis, ma ei taha olla äriinimene," ütleb ta. "Perearstid on ju ettevõtjad ja neil on oma firmad. Kui ma ei taha olla ettevõtja, pean ma kellegi all töötama ja saama miinimumtasu. Või Soome ära minema," nendib ta.

Soomes töötavad perearstid polikliinikus ja on riigi palgal. "Siin saan ma korralikkupalka, mis on kõigil enam-vähem sama ja pole suuri erinevusi nagu Eestis."

Naine toetab Eesti meditsiinitöötajate streiki. "Ma arvan, et mõni Eesti arst saab ka rohkem palka kui Soomes, aga kõik ei saa. Väga paljud saavad ainult miinimumtasu, mis on arstidele tunnis ette nähtud. Ja need, kes palju teenivad, peavad selleks enamasti rabama mitmel kohal. Soomes võid muidugi ka mitu otsa võtta, mõned noored arstid nii teevadki, et kiiremini edasi jõuda ja areneda. Suurem osa siiski mitte. Ka minul endal on vaid 0,7 kohta – rohkem ei tahagi, sellest piisab korralikuks äraelamiseks."

Eestis on aga elamiseks hädavajalik, et oled vähemalt täiskoormusega tööl – ja paljud arstid ei saa sedagi: "Näiteks kui perearst võtab asendusarsti, siis võtab ta selle neljaks tunniks päevas. Siis peab asendusarst kas mitmes kohas töötama, et oma kaheksa tundi täis saada, või tegema poole kohaga tööd. Asendusarstidele makstakse harva üle miinimumi."