Kommentaar

Isemajandav Eesti 25 aastat hiljem  (9)

Tiit Made, 20. Augusti Klubi liige , 26. september 2012, 07:03
Täna 25 aastat tagasi ilmus Tartu ajalehes Edasi ettepanek viia Eesti NSV täielikule isemajandamisele. Alla olid kirjutanud selle autorid Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar ja väljatöötamisel mitteosalenud Mikk Titma.

Nelja mehe ettepanekuna tuntuks saanud rünnak sotsialistliku majandusliku mõtlemise vastu ärritas okupatsioonivõimu, aga innustas eestlasi laulvale revolutsioonile.

Peremeheks omal maal

Ettepanek oli rüütatud NSV Liidus põlatud turumajanduse põhimõtete rüüsse ja juhtis avalikult tähelepanu sotsialistliku majandamise lollustele. Autorid muidugi adusid, et suure katla nurgas rammusamat suppi keeta on keeruline, nagu ettepaneku tegijaid kohe süüdistama asuti. See polnud aga siis oluline. Oli vaja anda arusaadav signaal, et eestlased kavatsevad ise oma riigis asju ajada. Rahvale oli kohe selge, mida on silmas peetud.

Nelja mehe ettepanekust käivitus senitundmatute turumajanduslike põhimõtete lahtirääkimine. Seni tsentraliseeritud majandamise küsimustega kokku puutunud teadlased, ajakirjanikud ja kultuuriinimesed hakkasid omandama täiesti uusi teadmisi, mida peagi vaja läks. See üldteoreetiline ettevalmistus andiski Eestile taasiseseisvumisel võimaluse teha kiire ja pikk suur hüpe sotsialismist kapitalismi.

Võrreldes teiste sotsvendadega, eriti Läti ja Leeduga, oli Eesti saanud nii suure stardiedumaa, et just Eestile tehti Balti riikidest esimesena ettepanek astuda Euroopa Liidu liikmeks.

Isemajandamise ettepanekut asusid kohe toetama Eesti loomeliidud. Sündis kaks Isemajandavaks Eestiks ehk IMEks nimetatud majandusprogrammide väljatöötamise töörühma. Isemajandamise ideoloogia oli Rahvarinde poliitika nurgakivi. 1988. aasta suvel rünnati Moskva keskvõimu, kui Eesti delegatsioon NLKP XIX konverentsil tutvustas regionaalse isemajandamise ideed.

Konverentsil sündis koguni tekst, mis muu hulgas ütles: «Üks keskseid ülesandeid on luua tingimused regioonide suuremaks iseseisvuseks. Tähelepanu väärib idee, mis näeb ette vabariikide ja regioonide ülemineku isemajandamise põhimõtetele.» Isemajandamisele võitlesid otsese okupatsioonivõimu toetuse välja Eestist Moskvasse iseseisvust hankima läinud NSV Liidu rahvasaadikud.

Kui Ülemnõukogu taastas 20. augustil 1991. aastal iseseisvuse, oli ettepanek sisuliselt seatud ülesande täitnud. Sellest oli kasvanud välja vaba Eesti. Tollal ametis olnud Edgar Savisaare valitsusel oli läbimõeldud majandusalane kontseptsioon olemas.

Kui lugeda huvi pärast ettepaneku 25 aasta taguseid põhipunkte ELi kuulumise kontekstis, saab tõmmata paralleele tänasega. Brüsseliski kerkivad esile tsentraalse majandusliku ja poliitilise juhtimise ideed.

Muidugi pole Eesti sunnimaisel kuulumisel Nõukogude Liitu ja vabatahtlikul astumisel Euroopa Liitu konstruktiivseid ühtelangevaid momente. Kuid võrrelda võib, ehkki Euroopa Liidus olemine on aidanud meid hästi edasi, mida on tagantjärele raske öelda NSV Liidus viibimise kohta.

Supile rasv peale

Ettepanekus oli kirjas, et Eesti NSV territooriumil paiknev igasugune majandus peab olema Eesti NSV alluvuses. Majanduse struktuur peab tagama eelis-arengu valdkondadele, mis põhinevad eeskätt kohalikul ressursil ja on meile majanduslikult kasulikud, kultuuriliselt vastuvõetavad ja majandamise traditsioonidega kooskõlas. Selle punktiga on nii ja naa. Eesti territooriumil paiknev majandus ei ole täielikult Eesti riigi alluvuses, kuid Eesti kogub selle majanduse tegutsemise pealt makse ja tema inimesed saavad selle najal tööd ja tulu.

Majanduse struktuuri ei suudetud ümber korraldada vastavalt ettepaneku põhimõtetele. See on kujunenud stiihiliselt, vastavalt Eesti välismaiste partnerite tahtele ja nende investeeringute suundadele. Eesti valitsused pole oluliselt toetanud kohaliku ressursi kasutamist ega tööstuse arendamist. Kuid sellele vaatamata majandus funktsioneerib tervikuna hästi ning periooditi isegi väga hästi.

Ettepanekus oli, et kaubavahetus nii NSV Liidu teiste liiduvabariikide, kraide ja oblastitega kui ka välisriikidega toimub turu kaudu ning on rajatud tootja ja tarbija otsesidemetele. Sellega on kõik korras. Ettepaneku tegijad soovisid Eestis võtta kasutusele konverteeritava rubla kui rahvusvaheliselt aktsepteeritud arveldusvahendi. Sellega on samuti OK. Rubla asemel on euro ning valdav osa rahvast on sellega rahul. Küll läks aia taha panga- ja krediidisüsteemi loomine, mis on pea täielikult meie ELi partnerite kontrolli all.

Ettepanekus oli konstateering, et NSVL eelarvega on suhetes vabariik kui tervik. Vabariigi maksed üleliidulisse eelarvesse kehtestatakse NSVLi Ülemnõukogu pikaajaliste normatiivide alusel. ENSV eelarve tulude formeerimiseks kujundatakse eri maksusüsteem. Sellega on ka nii ja naa, sest ilmselt saab eelarve koostamine olema tulevikus keerulisem, kuna Brüsselis on plaan ELi liikmesmaade käsi siduda.

Oli öeldud, et majanduses valitseb organisatsiooniline paljusus ja igati soodustatakse tarbija pärast konkureerivate ettevõtete olemasolu. Ettevõtete loomiseks ja nende tegevuse korraldamiseks tõmmatakse kaasa nii Eesti NSV elanike rahalised vahendid kui ka väliskapital. Toodete kvaliteeti hinnatakse, lähtudes rahvusvahelistest standarditest. Nagu ettepaneku tegijad tahtsid, nii ka täna on.

Oli nõutud, et tööjõu liikumist isemajandusele üle läinud liiduvabariigi ja teiste NSV Liidu osade vahel reguleeritakse tööjõu ratsionaalse kasutamise erirežiimiga. Tööjõud liigub tänapäeval tõesti vabalt, kuid mingit liikumise reguleerimist ratsionaalsuse põhimõttel ei ole. «Erirežiimiks» on asjaolu, et kus on kõrgemad palgad, sinna ka minnakse. Eesti tööturg on täna, 25 aastat hiljem mitte kõige paremas seisus.

Ettepaneku tegijad said oma tahtmise. NSV Liidu tingimustes kujuneski ühe suure katla nurgas eestlastele rammusam supp. Küllap ajapikku saab sellele supile ka ELi ridades rasvakorra peale.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee