Eesti uudised

Noorte sotsiaalse tõrjutuse vähendamine algab probleemide märkamisest  (4)

Toimetas Kristin Aasma, 19. september 2012 08:05
Foto: Kaarel Tigas
Täna kogunevad Pärnus noortepoliitika kujundajad, uurijad ja noorsootöö praktikud, et arutada noorte sotsiaalse tõrjutuse ja selle vähendamise võimaluste üle. Äsjavalminud Praxise ja Eesti Noorsootöö Keskuse noorteseire poliitikaülevaade "Noored ja sotsiaalne kaasatus" tõstatab teema olulisuse ning annab ülevaate hetkeolukorrast nii Eestis kui ka Euroopa Liidus.

Sotsiaalse kaasatuse suurendamine on üks EL noortepoliitika võtmevaldkondadest ning ka Eestis pööratakse sellele teemale järjest enam tähelepanu. Praxise noorteseire projektijuhi Katrin Pihori sõnul paistab Eesti silma küll EL keskmisest madalamate noorte tõrjutuse näitajatega, kuid väikese rahvana on meile iga noor äärmiselt oluline. „Noortepoliitika keskseid eesmärke on, et kõigil meie noortel oleks võimalus osaleda ühiskonnaelus oma võimetele kohaselt ja leida endale meelepäraseid arendavaid tegevusi," märgib Pihor.

Eriti oluline on noorte tõrjutusega tegelemine majanduse kriisiaastatel, kuna töötus, eriti noorte töötus, on üks olulisemaid tõrjutuse riskitegureid. Nii näitab ka 2011. aasta noorteseire aastaraamat, et aastatel 2008-2010 on kasvanud ennekõike 16-24-aastaste noorte suhtelise vaesuse määr ja 2010. aastal oli see kõrgeim kõikide vanusrühmade seas. 2010. aastal elas suhtelises vaesuses 19 protsenti kuni 15-aastastest lastest ja 22 protsenti 16-24-aastastest noortest.

Katrin Pihor märgib, et vaesus ei ole ainus tõrjutuse põhjus.

„Tõrjutust võivad põhjustada kultuurilised ja religioossed tõekspidamised, puue, ja ka madal enesehinnang või suhtlemishirm vms. Iga selline probleem vajab personaalset lähenemist ja märkamist. Sageli võib noorte põlgliku suhtumise ja hoiakute taga peituda hoopiski objektiivsed põhjused - rahapuudus, vanemate keeld või muu takistus, mida ei taheta aga avalikult tunnistada. Seetõttu on just probleemide äratundmine väga olulisel kohal," selgitab Pihor.

Oluline on tegeleda ka mitteõppivate ja mittetöötavate noortega, kuna nende arvukus on suurenenud - 2011. aasta seisuga oli selliseid noori Eestis üle 15 000. „Tegemist on tendentsiga, millele poliitikakujundajad ja elluviijad on tähelepanu hakanud pöörama alles paaril viimasel aastal ning mille kohta on senini veel suhteliselt vähe teada," tõdeb Pihor ja lisab, et sellel alal on lähiajal valmimas ka täpsem uuring.

Täna arutataksegi Pärnus noorteseire mõttehommikul noorsootöö praktikute ja noortepoliitika kujundajatega selle üle, milline on tõrjutud noor. Otsitakse vastuseid küsimustele, mis põhjustab noorte sotsiaalset tõrjutust; kes peaks sekkuma, kui noor vajab abi; kuidas teha koostööd noorte abistamisel; kas liigne sekkumine võib rikkuda noorte õigusi; kuidas leida tasakaal abistamise ja abituse õpetamise vahel. Jagatakse parimaid kogemusi ja otsitakse praktilisi lahendusi noorte ees seisvatele väljakutsetele.

Mõttehommikul astuvad üles nii teadlased kui praktikud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee