Eesti uudised

Meedikute oktoobristreik kütab kirgi (82)

Juhan Haravee, 18. september 2012 07:00
Streik on kindel: märtsis toetasid meedikud õpetajate streiki, nüüd oodatakse tuge pedagoogidelt, sest on ju patsiendid nemadki. Foto: Teet Malsroos
1. oktoobril streiki alustavate arstide ja õdede eesmärk päästa Eesti tervishoiusüsteem lagunemisest ei leia sotsiaalministeeriumis mõistmist. Ministeeriumi hinnangul on arstid esitanud sotsiaalministeeriumi kohta valeväiteid.

Streigi põhieesmärk on arstide ja õdede Eestist lahkumise pidurdamine ja tervishoiusüsteemi lagunemise peatamine, seisab Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu eilses pöördumises.

Samal teemal

"Taotleme üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimist, et saaksime ravida patsiente oma kodumaal, töötades normaalse koormusega ja motiveeriva palga eest," ütles tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik.

"Küsimus pole enam jätkusuutlikkuses, vaid tervishoiusüsteemis töötavad inimesed näevad iga päevaga üha selgemalt süsteemi lagunemist. Aastas lahkub välismaale juba 3,5% töötavatest arstidest, lisaks pensioniikka jõudjad," lausus arstide liidu president Andres Kork. "Kohe tuleks parandada tervishoiutöötajate töökeskkonda. See tähendab – piirata töökoormust ja võimaldada arstidel ja õdedel keskenduda oma erialatööle, mitte kohustada neid täitma kõikvõimalikke lisaülesandeid, samuti tõsta töötasu alammäära ja tagada vajalik erialane täienduskoolitus."

Ajaleht Pealinn võtab arvustada eelmisel nädalal Eesti Päevalehes avaldatud arvamuslugu, kus Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas kiidab erameditsiini ja väidetavalt tänu sellele tekkivat suuremat konkurentsi patsientide pärast.

"Siim Kallas on eluaeg vipp olnud ja ta ei tunne olukorda," kommenteerib Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst-konsultant Andres Ellamaa keskerakondliku linnavalitsuse väljaandes. "Kallas on kaheksa aastat Brüsselis elanud, aga ega ta seal ka ei puutu kokku selle riigi tegeliku tervishoiusüsteemiga. Euroametnikud on väga vägevalt kindlustatud, nende jaoks on seal oma eliithaiglad, nagu meil omal ajal oli 4. haigla."

Sotsiaalminister Hanno Pevkur on kinnitanud, et ta ei osale tervishoiutöötajate kollektiivlepingu- ja palgaläbirääkimistel, kuna sotsiaalministeerium ei ole tervishoiutöötajate tööandja.

"Sotsiaalminister ja tema alluvad on seega selgelt välja ütelnud, et arstide ja õdede puudus Eestis ei ole riiklikult oluline probleem ja sotsiaalministeerium selle lahendamisega ei tegele," nentis arstide liidu president Andres Kork.

Sotsiaalministeerium selle väitega ei nõustu. Terviseala asekantsleri Ivi Normeti sõnul on tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus, sealjuures tervishoiutöötajate lahkumise pidurdamine riigi toimimise seisukohast hädavajalik ja esmatähtis tegevusvaldkond. "Arvestades tänaseid võimalusi, ei saa me konkureerida põhjanaabrite palganumbritega, kuid oleme andnud endast kõik, et tervishoiutöötajate palgad järgmisel aastal tõuseksid," viitab Normet sel reedel haigekassa nõukogule tehtavale ettepanekule arutada tervishoiutöötajate 3–5%list palgatõusu järgmisel aastal.

Patsientide esindajad toetavad arste

MTÜ Eesti Patsientide Nõukoda annab oma avalikus pöördumises teada, et arstiabi kättesaadavus ei ole Eestis viimastel aastatel paranenud, vaid oluliselt halvenenud. Nõukoda leiab, et arstide vastandamine patsientidele ajakirjanike ning poliitikute poolt ükskõik missuguses vormis ei asenda ravijärjekordades seisvatele inimestele nende kaotatud elu või tervist. Samuti ei lahenda see arstide äraminekut põhjustavaid probleeme. "Pigem on selline käitumine omane totalitaarsete riigikordadega riikidele, keda needsamad poliitikud nii sõnas kui teos taunivad," nendib MTÜ Eesti Patsientide Nõukoja nimel Kaido Kolk.

Streigiplaan kinnitatud

1. oktoobril peatatakse plaanilised ambulatoorsed vastuvõtud Tallinna ja Tartu haiglates, 8. oktoobril võib tööseisak neis haiglates laieneda statsionaari ning streigiga liitub Pärnu, Viljandi, Narva ja Kuressaare haigla plaanilise ambulatoorse arstiabi süsteem. Streigi ajal töötavad kiirabi, erakorralise meditsiini osakonnad ja patsientidele antakse vältimatut arstiabi. Plaanilist arstiabi osutatakse kuni 18aastastele lastele, rasedatele ja onkoloogilist ravi saavatele patsientidele. Streigi maksimaalne võimalik ulatus on kogu plaanilise arstiabi peatamine suuremates linnades. Täpsemat teavet töökorraldusest streigi ajal annavad patsientidele haiglad, üldinfo avaldatakse arstide liidu ja tervishoiutöötajate kodulehel ja ajakirjanduses.

Eesti Arstide Liit

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Samal teemal

21.08.2012
Haigekassa kinnitas õdede ja arstide palgatõusu
20.08.2012
Perearstid kaaluvad toetusstreigi korraldamist