Eesti uudised

Venemaa ootab meid tantsule: piirileping vajavat tegemist (21)

Juhan Haravee, 3. september 2012 07:00
Piirileppe allkirjastajad Paet ja Lavrov: Ühe signatuur jäi lepingule, teine kustutanud oma nime nädalaid hiljem ja nüüd seitse aastat hiljem olla selle vembu pärast tõsiselt mures. Foto: Igor Taro
Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles Moskvas rahvusvaheliste suhete instituudi MGIMO üliõpilastega kohtudes, et Venemaa on nõus taas alustama Eestiga piirileppekõnelusi. Eesti poliitikute kinnitusel ei tagane Eesti Venemaaga piirilepingu sõlmimise läbirääkimiste võimalikul taasalustamisel Tartu rahulepingu põhimõtetest.

Tulevastele diplomaatidele esinenud Sergei Lavrov väljendas valmisolekut alustada Eestiga uuesti piiriläbirääkimisi, kuid seekord ilma riigikogu üllatusteta.

Lavrovi avaldust kommenteerinud Isamaa ja Res Publica Liidu juht, kaitseminister Reinsalu märkis, et ootamatu üllataja olnud omal ajal ikka pigem Venemaa ise, sest milleks muuks kui üllatuseks saab nimetada allkirja tagasivõtmist juba allkirjastatud piirilepingult.

Tartu ülikooli Venemaa asjatundja Karmo Tüüri sõnul on Venemaal lõplikult vormistatud piirilepet arvatavasti vaja selleks, et saada lähemale viisavabadusele Euroopa Liiduga.

Kümmekond aastat kestnud läbirääkimised lõppesid välisminister Urmas Paeti sõnul Eesti-Vene piirilepingu allkirjastamisega 2005. aasta mais. Vähem kui kuu hiljem võttis Venemaa oma allkirja lepingult tagasi, põhjendades seda riigikogus piirilepingu ratifitseerimisel tehtud avaldusega, mis julges meenutada Tartu rahulepingut.

Endine Eesti suursaadik Moskvas Mart Helme loeb Lavrovi ja mõne teisegi Venemaa ametniku varasematest sõnavõttudest välja, et venelaste sooviks on kujundlikult väljendudes piirilepingu osas taksomeeter nulli keerata.

Tagasi kontrolljoone-aega?

"Kui see vastab tõele, siis jõuame tagasi 90ndate aastate algusesse, kui meie riikide vahel oli kontrolljoon. Ja Eesti on tagasi seisukohal, et tuleb taastada Tartu rahulepingu järgne piir, kuid venelased ei taha sellest midagi kuulda," võtab Helme lahata üht võimalikku arenguteed.

Venemaa annab endale Helme sõnul kindlasti aru, et ratifitseerimisest keeldumisega panid nad end pehmelt öeldes lolli olukorda.

"Propagandamasina ette ei õnnestu neil ratifitseerimisse takerdunud piirilepingut kuidagi rakendada," selgitab Helme. "Vene välispoliitika on viimasel ajal saanud mitmel pool valusasti haiget. Tuletagem meelde nende jõupingutusi hoida pingeid üleval Süürias ja Iraanis – soovitud edu pole nad aga saavutanud. Loogiline on see, et Venemaa üritab nüüd lääneriikidele omakorda haiget teha kuskil mujal, ja sobiv koht on selleks nagu varemgi olnud just Baltikum."

Kui Venemaa soovib Helme sõnul tõesti taksomeetri nulli keerata, peab Eestigi minema tagasi kogu protsessi algusesse: peame nõudma Tartu rahulepingu järgsete piiride taastamist, okupatsioonikahjude hüvitamist ja nii edasi.

"Ega meil midagi muud sel juhul üle jäägi," tunnistab endine Eesti esindaja Moskvas, kellele idanaabreist läbirääkijaid pole vaja tutvustada ning kelle arvates on algamas üks põnev diplomaatiline malepartii. "See, et signaal saadetakse mitteformaalseid kanaleid pidi, antud juhul pöördumises Moskva tudengite poole, ei ole venelaste puhul midagi üllatavat."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee