Uus trükimasin avardab pimeda maailma

Eesti Pimedate Liidu Heli- ja Punktkirja Keskuses üles pandud uus trükitehnika kergendab punktkirjas raamatute väljaandmist.

Uue tehnoloogia abil hakatakse valmistama punktkirjas õpikuid, ilukirjandust ja infotrükiseid. Spetsiaalse arvutitehnika abil võib raamatu valmis teha ka päris pime inimene.

Eesti Pimedate Liidu esinaine Anne Veske pidas uue trükikoja tähtsaimaks tegevussuunaks õpikute trükkimist, kuigi raamatute nimistu, mida hakatakse välja andma, sõltub suuresti tellijatest. "Meie oleme loonud tehnilised võimalused," selgitas Veske. "Riigil tuleb selgeks mõtelda, kas tema pimedatele on vaja infot nii nagu nägijatelegi."

Veske hinnangul peaks õpikud tellima haridusministeerium. Varem laoti punktkirjas raamatuid tähthaaval plekktahvlile, millest tehti pabertõmmised. Kasutades uut tehnoloogiat, skännitakse lehekülg arvutisse, mis teksti töötleb. Punktkirja printer kirjutab seejärel lehekülje näppudega loetavas kirjas välja.

Varem tegi keskuses vaegnägijate raamatuid neli inimest, kelle töö jõuab nüüd ära teha kaks. Arvutiga saab hakkama ka päris pime inimene.

Kuigi tehnika on alles uus ja käib veel seadistamine, on keskuse juhataja Priit Kasepalu sõnul arvutitrükis välja antud Põhja-Eesti Pimedate Ühingu põhikiri, Pimedate Liidu põhikiri ja lastele muinasjuturaamat "Okasroosike".

"Kui laps saab aabitsa kõrval lugeda ka muinasjutte, mõistab ta, et punktkirjas on võimalik paljusid toredaid raamatuid lugeda ja et punktkirja tasub õppida," ütles Veske.

Uus trükitehnoloogia maksis 250 000 eküüd, millest 80 protsenti tuli Euroopa Liidult ning 20 protsenti Soome Nägemisinvaliidide Keskliidult ja Soome Rootsikeelsete Nägemisinvaliidide Liidult. Phare-Lien projekt "Nägemispuudega inimeste kaasamine Eesti ühiskonda ja majandusse", mille raames uus tehnika üles pandi, kestab 1998. aastani ja koosneb kolmest paralleelselt jooksvast suunast: Laste ja noorte rehabiliteerimine, nägemisinvaliidile teabe kättesaadavaks muutmine, tegevuse tõhusamaks muutmine oma liikmesühingutes ning ametiõpetuse organiseerimine, selgitas projekti Eesti-poolne sekretär Raissa Keskküla.

TIINA SALUMÄE

Arvuti lisaseadmed annavad võimaluse iga klahvivajutuse tulemust kuulda ja kui vaja, siis sisselöödud teksti näppudega klaviatuuri all olevalt lindilt lugeda.