Elu

Gerli Padar: olen tütre kooli saatmisel rohkemgi elevil, kui olin enda esimesel koolipäeval (31)

Kais Allkivi, Katharina Toomemets, Marian Männi, Aigi Viira, 30. august 2012, 07:05
 Aldo Luud
"Minu esimene koolipäev läks hästi," kõneleb lauljatar Gerli Padar, kes läks aastaid tagasi kooli Uhtnas. Nüüd läkitab ta kooli oma tütre Amanda. Tartu Miina Härma gümnaasiumisse.

Gerlile on tütar Amanda Rebecca kooliminek erutav samm. "Olen ikka elevil," ütleb ta. "Võib-olla rohkem elevil kui enda esimese koolpäeva puhul."

Gerli, kes ise läks esimesse klassi maakooli, peab seekord kogema uut: linnakooli. Ning kahtlemata pole see nii turvaline kui maakool. Kuid hetketi on Gerli rohkem elevil kui Amanda, kes sesse kooli minekuks kõik katsed edukalt läbi tegi. Pealegi peab Amanda olema valmis selleks, et käia suure linnakooli teises vahetuses. "Meie elustiiliga see sobib," ütleb Gerli, kel on plaanis tütart kooli viia ja sealt ka tagasi tuua.

Kirsti Timmer õpetab poega presidente tundma

"Õhtuti enne magamaminekut mängime Ron-Roberti (6, vasakul) ja Riveriga (4, paremal) arvutamismängu. Siis ma dikteerin sõnu ja nemad peavad tähekaupa ütlema, kuidas neid kirjutatakse. Lisaks mängime sellist mängu, et mis riik on ja kes on president – et lapse silmaringi avardada," räägib raadio- ja telesaatejuht Kirsti Timmer, kuidas ta vanemat poega kooliminekuks ette valmistab.

Mängides on juba noorem vend Rivergi lugema õppinud. "River ütles, kui koolikatsed olid, et ta võib need vabalt Robi eest ära teha," naerab Kirsti.

Ron-Robert hakkab käima inglise keele süvaõppega klassis samas Mustamäe koolis, kus tema õde Merilygi (18). Kool valitigi eelkõige selle järgi, et õde seal ees on. "Ja ma olen selle kooliga väga rahul ka," ütleb Kirsti.

Inglise keele sai Ron-Robert selgeks, kui kolmeaastaselt Audentese eelkooli läks. "Kui tal tekkis huvi õppimise vastu – tahtis tähti õppida ja kirjutada –, oli väiksem poeg nii pisike, et ta segas kogu aeg vahele ja tahtis tähelepanu. Kui ma nendega päeval üksi kodus olin, polnud mul võimalik tegeleda konkreetselt sellega, et üht last õpetada," põhjendab Kirsti, miks ta eelkooli kasuks otsustas. "Seal on hästi mõnus mänguline õpe," kiidab ta.

Riverit Kirsti eelkooli panna ei plaani. "Ta on juba kõik need teadmised omandanud, mida seal õpetatakse. Ta küll ei kirjuta veel, aga loeb kirjatähti päris soravalt, õpib venna kõrvalt hästi. Ja ma leian, et kui laps küsib, kas Tallinn kirjutatakse kahe n-iga, siis on ta kooliminekuks juba päris küps."

Kuigi Ron-Robertil on kahju, et lasteaiasõbrad nüüd eri koolidesse laiali lähevad, ootab ta kooliminekut siiski. "Ta ütleb küll, et tahab kooli minna, aga ega ta täpselt tea ka, mida see kool tähendab," arvab Kirsti, kel on valitud ka huviring, kuhu poeg uuest aastast läheb. "Üks, mis kindel (ja mille üle me väga vaidleme, kuna ta ise seda väga ei taha): ma kindlasti panen ta klaverit õppima. Ma leian, et paar aastat tuleb klaverit õppida, et ta jagaks kas või noodikirjagi. Seda, kas see talle tulevikus sobib või ei, otsustab ta juba ise," ütleb Kirsti, kes on klaverimängu õppinud. "Õppisin paar aastat, aga jätsin pooleli ega jõua seda ära kahetseda! Oleks mul see aeg, siis ma õpiks isegi. Ma pusin kodus. Kuna ma nooti loen, siis pole see mulle probleem."

Trenn on veel küll valimata, kuid poiss tahab hakata jalgpalli mängima. "Poiss peab tegema füüsilist trenni," on Kirsti kindel.

Esialgu hakkab ta poega kolme kilomeetri kaugusele kooli viima ja sealt tooma. "Eks meil ole sama viga, mis paljudel Eesti inimestel: et laps ei ole harjunud sõitma bussiga ega liiklema," nendib Kirsti, kes plaanib pojaga ette võtta jalgsikäigu kooli, et liiklus ja koolitee selgeks saaks. Sama tegi ta ka tütrega, kui too kooli läks. "Kuna tüdruk sõidab oma autoga ja käib ka ise koolis, siis on lihtsam. Selle ühe aasta saame veel tema seljas liugu lasta," muigab Kirsti. "Aga pooldan ikka seda, et esimese aasta – vähemalt pool sellest – viin ja toon teda mina. Eks pärast paistab, kuidas ta hakkama saab."

Indrek Tarand: "Oleme lastel lubanud ise maailma avastada!"

Europarlamendi liikme Indrek Tarandi kolmas laps Helmi , kes kahe nädala pärast saab seitsmeaastaseks, astub sel aastal esimest korda Vanalinna Hariduskolleegiumi uksest sisse õpilasena. Õnneks ei ole selles majas kõik näod võõrad, sest tema vennad juba tudeerivad seal. "Mulle meeldib see, kui ühe pere lapsed saavad ühes koolis käia," põhjendab kooli valikut Indrek Tarand, kes ise lõpetas toonase Tallinna 21. keskkooli inglise keele eriklassi.

Et vendade kooli sisse saada, käis Helmi eelkoolis ja sisseastumiskatsetel. Need ei olnud Tarandi sõnul aga väga rasked: "Midagi hirmuäratavat ja lapsele mittesobivat seal ei olnud, kus ta peaks kuueaastaselt Mozart või vähemalt Einstein olema."

Tarand tunnistab, et on viimastel aastatel nii palju kodust eemal olnud, et näiteks tütre lugemaõppimise hetke ta tähele ei pannudki. "Aga eks lasteaias õpetatakse selliseid asju ka." Tütre võtab käekõrvale ema Kadi

Tarand, sest ka 1. septembril viivad töökohustused isa Tallinnast eemale.

Helmi astub ühe sammu korraga ja huviringidele veel ei mõtle. "Praegu alustame koolist ja vaatame, mis võimalused eluteel avanevad. Me oleme küllalt palju lubanud lastel ise maailma avastada. Kooliminek on lapsele ikkagi suur muutus," arvab pereisa, et huviringe jõuab ka edaspidi vaadata.

Vanemad räägivad iga päev Helmile, miks koolis käiakse ja mida seal tehakse. "Sest inimkond on otsustanud, et see on parim viis järeltulevatele põlvedele eelolevate tarkuse üleandmiseks. Nii ma olen talle öelnud jah!"

Enne kui tütar koolikoti selga paneb, ütleb isa talle vaid: "Õnn kaasa!" Küllap sellest uudishimulikule kooliplikale juba piisab.

Stilist Triin Randloo saadab tütar Ursula oma jälgedes Tallinna 21. kooli. "Häid koole on ju palju, aga kuna elan kesklinnas ja töökoht on ka lähedal, siis eeldan, et see oli mõistlik otsus. Ja kuna see kool on mulle endale nii armas ja südamelähedane, siis polnud ju kahtlustki," seletab Triin, kes lõpetas kümne aasta eest sama kooli. Ta rõõmustab, et nüüd on põhjust armsaks saanud koolihoones nostalgitsemas käia. Pealegi olevat paljud õpetajad samad, kes tallegi tarkust jaganud. "Mulle pole oluline, kas tegu on eliitkooliga või mitte," toonitab Triin.

Alari Kivisaar: valmistasime poega ette mõõdukalt, et mänguaeg alles jääks

Alari Kivisaare kolmest lapsest keskmine, noorem poeg Adrian Hanley

(7, pildl) läheb esimesse klassi Viimsi keskkoolis, mis kodule kõige lähemal. "Ega siin rohkem valikukriteeriume olegi," ütleb raadio- ja telesaatejuht. Siiski tuleb hakata last hommikuti autoga kooli viima. "Esimese klassi juntsu kohe päris üksi käima ei hakka. Olgugi et kodu lähedal, aga ega kool nüüd päris üle hoovi ka ole. Ikka mitu kilomeetrit minna."

On Adrianil lugemine-kirjutamine-arvutamine selged? "Nii hästi need ka selged ei ole, muidu poleks ju mõtet kooli minnagi!" naljatab Alari, ent kinnitab, et nipet-näpet eelkoolis käinud poeg ikka juba oskab. "Andsime talle kodus ka ülesandeid teha. Mõistlikkuse piires oleme ikka üritanud teda õpetada, aga hullu tuuningut pole lapsele peale pannud. Oleme rohkem selle poolt, et las laps mängib, kuni saab – teda ootab niigi ees 12 aastat kooli ja õppimist, ei pea teda veel enne seda aega piitsutama nagu hull."

Poiss ei oskavat kooli veel vabaduse kaotamisena näha: "Pigem on tal seda ülearu käes, ta hea meelega tegeleb millegagi. Ta on praegu täiesti neutraalses olekus, mingit ülevoolavat ootust ei ole, aga pole ka seda, et ei tahaks minna."

Liisa Pakosta poeg läheb traditsiooni järgi kooli, kus käis juba tema vanaema

Riigikogu liikme ja viie lapse ema Liisa-Ly Pakosta kolmas laps, poeg Hugo Mart (saab septembris 7, pildil) läheb Tallinna Inglise Kolledžisse. "Seal on käinud tema vanaema ja ema. Seal käivad tema vanem õde ja vanem vend. See on meil nii kujunenud. Valik ei olnud väga keeruline," muigab Liisa. "Kuni selle hetkeni, et see kuulub koolide hulka, kuhu sisseastumiseks toimuvad katsed. Need said õnneks edukalt läbitud." See on neile ka kodulähedane kool.

Hugo Mart ootab kooliminekut väga ja on selleks ka valmis, sest on tänu suurele õele Hiie Mariele (14) ja vend Eke Jakobile (10) koolilapseelu kõrvalt näinud ning oma ea kohta ohtralt kirjatarkustki kõrva taha pannud. "Lugesin just ka Eesti pedagoogikauurijate järeldusi, kes on 15 aasta jooksul paljulapselisi peresid jälginud. Laste omavaheline suhtlemine on tõepoolest suuresti abiks ja nii meilgi. Poeg teab, mida kooliskäimine tähendab, milliseid päevakava ja koormuse muudatusi see kaasa toob. See on vanematel ja noorematel lastel kindlasti vastastikku kasulik, sest öeldakse, et kõige paremini õpib teisi õpetades," usub Liisa.

"Väga hea on see, et lapsed saavad üksteisele koolivormiosi pärandada. Meil käib taaskasutus," kiidab ta. Samuti saavad õde ja vennad koos kooli minna. "Kuulun lapsevanemate hulka, kes hinge kinni pidades loodavad, et laps Tallinnas siiski ka kahel jalal liikudes ellu jääb. Minu põhimured ongi seotud liikluse ja ühistranspordiga," tunnistab Liisa. Trammid olevat tihti nii täis, et lapsed ei mahu peale. "Nad sõidavad küll ainult ühe peatuse ja selle maa saab põhimõtteliselt ka jala minna, kuid talvel on teeveeres kõrged lumehunnikud, mille tagant teele astuv laps välja ei paista."

Romi Hasa tütar läks kooli Soomes: "Kõige lahedam on, et koolis ei pea lõunaund magama!"

Tele- ja raadioajakirjanik Romi Hasa asus soomlasest abikaasa Petteri ja kolme lapsega eelmisel suvel elama Helsingisse, kus vanim tütar Lotta Mii (6) praeguseks koolis käinud juba pool kuud. Mullu tõi Romi ühe kolimispõhjusena välja just põhjanaabrite sümpaatsema koolisüsteemi.

"Lotta astus elukohajärgsesse soomekeelsesse muusikakallakuga algkooli. Kool algas juba 14. augustil. Erinev on see, et esimene koolipäev ei ole pidulik. Ei ole valget pluusi ega viigipükse, aktust, astreid õpetajale ega isegi ühispildistamist – mul tuli lausa kerge nostalgia peale, sest Eestis on

1. september ikka teistmoodi koolipäev," võrdleb Romi. "Siin kool lihtsalt algas pihta: õpetaja kogus lapsed välisuksel kokku ja alustas esimest tundi. Lapsed olid suvistes igapäevariietes, crocsid jalas."

Heas mõttes üllatas Romit see, kui vähe on lapsevanemail tarvis kooli alguse puhul šopata: "Töövihikud ja isegi kirja- ja kunstitarbed on vähemasti esialgu kooli poolt." Huvitav on seegi, et kolmandikul Lotta klassikaaslastest on multikultuurne taust. "Näiteks üks Lotta sõbranna on Indiast lapsendatud."

Romi kinnitab, et tüdrukutirts on kooliskäimisest vaimustuses ja teeb innukalt koduülesandeid, ilma et seda peaks talle ütlema. "Tema sõnul on kool lahe, õpetaja on lahe ja kõige lahedam on, et koolis ei pea lõunaund magama. Mäletan oma kooliminekust täpselt sama: tundus täielik ulme, et enam ei sunnitagi keset päeva pikutama," meenutab Romi.

Urmas Reinsalu pabistas koolikatsete ajal tütrest rohkem

Riigikogu liikme Urmas Reinsalu tütar Liisbet (7, pildil all vasakul) sammub sel

sügisel, ja kui kõik hästi läheb, veel 12 aastat, piki Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi koridore. "Valisime selle kooli, sest sellel on väärikas ajalugu ja tugevad väärtused," põhjendab valikut Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Reinsalu. Poliitikust papa ise on lõpetanud Tallinna 37. keskkooli. Kuigi Liisbet õppis juba eelkooli ajaks lugema, ei olnud katsed sugugi käkitegu. "Ei olnud kerge, aga eks ema-isa pabistasid rohkem kui Liisbet," tunnistab Reinsalu. Ranits ja kooliasjad on Liisbetil olemas, nüüd jääb üle vaid tähtsat päeva oodata. Esimesel koolipäeval saadavad tüdrukut, kes ka näiteringis tahab käima hakata, mõlemad vanemad.

Marika Korolev: poeg ootab lahedaid vahetunde ja matemaatikat

Näitleja Marika Korolevi poeg Raul Ra (7) alustab kooliteed Tallinna Kristiine gümnaasiumis. "See on meie kodule lihtsalt kõige lähemal ja esimese klassi juntsu teekond ei tohiks olla väga pikk ega keeruline. Laps võiks õige varsti iseseisvalt käima hakata ning meie pere ei kavatse teda kooli vedamisega nunnutada," selgitab Marika.

Kaalumisel oli ka Inglise Kolledž, kus tütar Annabel (16) just põhikooli lõpetas, kuid kodukohakool jäi peale. "Koolivälist tegevust ja trenne, kuhu veel tormata, on niigi palju," leiab Marika.

"Küsisin pojalt, kuidas ta kooliminekusse suhtub. Tema vastus oli: kolmveerand ootan ja veerand mitte. Aga mulle tundub, et seal saab tore olema. Lahedad vahetunnid tulevad kindlasti ja jubedalt ootan matemaatikat, sest ma olen seda juba nii-ii palju õppinuud," vahendab näitlejanna poja sõnu.

Ettevalmistuse usaldas ta Haraka lasteaia kasvatajate hooleks, kellega laps olevat väga rahul olnud. "Eelkooli pole pidanud vajalikuks läbida. Kui kooli minev laps suudab enam-vähem lihtsamaid lauseid ja luuletusi kokku lugeda ja loetut pärast ümber jutustada, on see mu meelest piisav. Et arvutamine paremini sujuks, olen tal lasknud vahetevahel poes ostude eest maksta – see on olnud päris hea trenn," jutustab Marika. Õhtuti arendab poiss nutti malemänguga. "Selles on ta tõesti kibe käsi ja peab tunnise partii täiskasvanuga ilma mingi allahindluseta vastu."

Sel sügisel alustavad kooliteed ka Hedvig Hansoni vanem poeg Holger, Pirjo Levandi poeg Mihkel, Kleer Maibaumi keskmine laps – poeg Paul Samuel, Liis Tappo-Treiali neljas laps ja ainus poeg Joosep, Sulo Tintse tütar Laura Liisa, Tõnu Trubetsky noorem tütar ning Margus Tsahkna vanem laps – tütar Margaret. Nende lapsevanematega ei õnnestunud Õhtulehel aga paraku kontakti saada.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee