Eesti uudised

Eesti maanteed – kährikute tapalava (21)

Juhan Haravee, 29. august 2012 07:00
SURNUD: Kährik võib ka surnut teeselda, väikeuluki saatus ei vääri aga statistikasse pääsu niikuinii. Foto: Toomas Huik (Postimees)
Liikluses hukkunute statistika puudutab inimesi. Kui palju loomi on elu jätnud, ületades maanteed "selleks mitte ette nähtud kohtades", ei leia ametlikku kajastamist. Tänavu on aga maanteid palistavate väikeulukite korjuste hulk tõusnud sedavõrd suureks, et hakkab riivama juba ka kõikenäinud juhtide kiretut pilku.

"Maanteeameti käsutuses on keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313 registreeritud teated teedel hukkunud ulukite kohta, mille põhjal on võimalik teha kaudseid analüüse ning täheldada tendentse," räägib maanteeameti planeeringute osakonna peaspetsialist Villu Lükk. "See puudutab suurulukeid jahiseaduse mõistes: põdrad, metskitsed, metssead, hirved, karud, hundid ja ilvesed. Kindlasti ei kajasta see andmestik aga kõiki õnnetusi loomadega, eriti väikeulukite osas."

Arvamusi, et käesoleval suvel on visuaalsete vaatluste põhjal surma saanud enam väikeulukeid, on maanteeametisse laekunud korduvalt. Kahjuks ei oska amet seda Villu Lüki sõnul ei kinnitada ega ümber lükata. "Eeldatavasti on see seotud väikeulukite populatsioonide arvukusega ja käesoleva hooaja sigimise edukusega, sest hukkuvad peamiselt sama aasta noorloomad," nendib Lükk.

Viimaste aastate surma saanud ja vigastatud loomade kohta laekunud teateid analüüsides võib Lüki hinnangul väita, et õnnetusi juhtub enam suurema liiklussagedusega teedel, metsasematel teelõikudel. "Suurem osa teateid on Harjumaalt, järgneb Tartu- ja Pärnumaa," võrdleb maanteeameti peaspetsialist traagiliselt lõppenud kohtumisi metsloomadega eri maakondades. "Palju on teateid ka Viljandi-, Rapla- ja Lääne-Virumaalt."

Suurulukitest juhtub õnnetusi maanteeameti andmetel kõige rohkem metskitsede (82-83%), põtrade (9-10 %) ja metssigadega (7-8 %). Teised suurulukid satuvad harva sõidukiga kokkupõrkesse.

"Suurulukid koristab teelt vastavalt seadusele antud jahipiirkonna jahiselts," ütleb Lükk ja soovitab vastavaks teavituseks meelde jätta keskkonnainspektsiooni valvetelefoni numbri 1313. Väikeulukitest tuleks teatada maanteeinfo infotelefonil 1510, kust teave edastatakse tee hooldefirmale, kes korjused koristab.

"Liiklust otseselt takistava ja ohtlikku olukorda tekitava hukkunud uluki võiks liikleja teekattelt kõrvale tõsta või lohistada, kui selleks on südikust," soovitab Lükk julgematele. "Sellist käitumist siiski otseselt eeldada ja oodata ei saa."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee