Eesti uudised

"Et mäe jalamile jõuda, oli paras seiklus!" (1)

MAARIUS SUVISTE, 23. august 2012, 07:03
TIPPU JÕUTUD! 30aastase vaheaja tagant jõudsid Eesti alpinistid taas Tartu Ülikooli mäetippu (6258 m) Võssokaja Stena mäeahelikus Kesk-Pamiiris Tadžikistanis. Tippu jõuti 31. juulil kell 12.25.  ANDRES HIIEMÄE
"Mägi asub tsivilisatsioonist kaugel. Viimasest asustatud punktist oli kahe nädala jagu matkamist. Kogu grupp sai ekspeditsiooniga ilusti hakkama," ütleb Tartu Ülikooli mäetippu jõudnud alpinist Andres Hiiemäe.

Tartu ülikooli 380. aastapäeva tähistamiseks startis juulis ekspeditsioon nii Tartu Ülikooli kui ka J. F. Parroti mäetippu.

Nood mäetipud asuvad Tadžikistanis Kesk-Pamiiri mäestikus Kõrge Seina ahelikus vastavalt 6258 ja 6277 meetri kõrgusel üle merepinna. Tänavu möödub nii Tartu Ülikooli kui Parroti tipu esmatõusust 30 aastat. Tõusud tegid toona Eesti alpinistid Tartu ülikooli 350. aastapäeva puhul.

30 aastat hiljem jõudis kümneliikmeline Tallinna ja Tartu alpinistidest koosnev grupp taas Tartu Ülikooli mäetipule – 31. juulil kella 12.25 paiku täies koosseisus.

Ekspeditsiooni juht Andres Hiiemäe ütleb, et mäetipud asuvad tsivilisatsioonist eemal. Viimasest asustatud punktist nõudis grupil sinnajõudmine kahe nädala jagu matkamist. "Raske maastik, mägijõgede ületused, rusunõlvad, liustikud, jäämurrud," kirjeldab Andres Hiiemäe ekspeditsiooni raskust. "Takistusi jagus igasse päeva, mõnesse mitu. Kõik need jõeületused – mägijõed on äkilised ja tugeva veevooluga. Mõnel pool tuli ka ringiga minna, mis tähendas lisatõusuvõttu. Et üldse mäejalamile jõuda, oli paras seiklus ja ettevõtmine."

Õnnetus alpinistiga – murdis jalaluu

Tipus selgus, et alates eestlaste esimesest vallutusest 1982. aastal ükski inimhing sinna jõudnud polnud. Alpinistid leidsid eest 30 aastat tagasi jäetud tipukirjad, ülikooli toonase tekli ja tipuplaadi. Ekspeditsiooni juht räägib, et mäetipus oli kaks tipukirja. Üks oli mõeldud sinna igaveseks, teine kaasavõtmiseks järgmisele grupile, kes sinna jõuab. "Teine tipukiri oli alles. Sellest saime järeldada, et vahepeal keegi teine seal käinud ei ole," ütleb Hiiemäe. "See koht on eemal käidavatest kohtadest, sinna ligipääs on raskendatud ja vaevaline."

Mõni asi võeti tipust kaasa. Asemele jätsid alpinistid ülikooli uue tekli, lipu, sõrmuse ja ülikooli blanketil tipukirja. "Need jäid sinna järgmisi ootama," muigab Hiiemäe, kes peab ekspeditsiooni õnnestunuks, sest peamine eesmärk – võtta taas Tartu Ülikooli mäetipp – õnnestus tervel grupil sada protsenti. J. F. Parroti mäetipust otsustasid alpi-nistid loobuda grupi ohutuse, raskete lumeolude ning ebasoodsa ilmaennustuse tõttu.

Paraku ilma õnnetuseta ekspeditsioon ei möödunud – mäelt taandumisel jäämurru läbimise ajal murdis alpinist Priit Rooden jalaluu.

"Oli üks järsem jäämurru osa, kus me panime tugiköie. Ja seal laskumisel läks ta pendlisse, kiikus suure hooga vastu jääseina. Kassid haakusid vastu jääseina ja kogu tema keharaskus koos seljakotiga tuli ebasoovitavalt jala peale," meenutab ekspeditsiooni juht Andres Hiiemäe. "Oli kohe aru saada, et midagi juhtus – verbaalne eneseväljendus käis olukorra juurde."

Kanderaam tehti köitest ja keppidest

Edasi tegutseti parimal võimalikul viisil ja võimalusel. "Need võtted, mida me oleme treeningutel õppinud, tulid nüüd reaalselt praktikas elus inimese peal ära teha," ütleb Hiiemäe. "Panime Priidu rahulikult istuma. Järgmisel hetkel sai selgeks, et omal jalal ta enam edasi ei liigu ning fikseerisime ta jala ära. Selleks võtsime käepärased asjad: kirkad panime kahele poole, samamoodi labidavarred, fikseerides need teibi ja nöörijuppidega. Tõmbasime jala ilusti kinni ning viisime ta ohutusse paika.

Kannatanu vedamiseks tegime järgmisel hommikul käepärastest vahenditest – köitest, käimiskeppidest, mattidest ja soojadest asjadest – korraliku kanderaami. Et tal oleks mugav lebada ning meil parem teda tassida."

Jalaluu murdnud alpinisti tuli raskel ja ohtlikul reljeefil tassida kaks ja pool päeva kohta, kuhu päästekopter sai maanduda. Seejärel viisid päästjad alpinisti Dušanbe haiglasse, kus tehti talle esimene ülevaatus.

"Koos saatjaga tuli ta varem koju, praeguseks on ka operatsioon Tartu kliinikumis tehtud. Tasapisi käib taastumine," räägib Hiiemäe, kellel said ekspeditsiooni käigus varbad külma tõttu veidi kannatada. Priit Rooden oma üleelamistest rääkida ei tahtnud.

2003. aastast alates alpinismiga tegelnud ja selle ajaga ca 40 mäetippu vallutanud Andres Hiiemäe ütleb, et eelmisel nädalal jõudsid nad koju ning esimene reisiväsimus on välja puhatud. Ekspeditsiooni ajal, kui päevad kippusid 10–12 tunni pikkuseks ning seljas tuli kanda 35kilost kotti, kaotas ta oma kehakaalust kümme kilo.

Kes Tartu Ülikooli mäetippu jõudsid?

Tartu Ülikooli mäetippu Võssokaja Stena mäeahelikus Kesk-Pamiiris Tadžikistanis jõudsid kõik kümme rühmaliiget – Merili Simmer, Priit Simson, Priit Rooden, Priit Joosu, Erik Jaaniso, Kristjan-Erik Suurväli, Marko Aasa, Tõnu Põld, Sven Oja ja grupijuht Andres Hiiemäe.

Grupp tänab Tartu ülikooli, rektor Volli Kalmu, eksrektor Alar Karist, Richard Villemsit, välisministeeriumi, Katrin Sipelgat jpt toetuse ja abi eest.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee