SUUR PERE: Jaan ja Eve Muru (keskel) üheteistkümnest lapsest oli üleeile õhtupoolikul kodus üheksa. Foto: Mati Hiis
Sander Salvet 17. august 2012 06:57
"Kõik on olnud väga planeeritud, ja kuidas veel!" räägib ema Eve Muru pere üheteistkümnest lapsest.

Evel ja tema abikaasal Jaanil on kuus poega ja viis tütart: pesamuna Anders on alles üheaastane ja roomab agaralt mööda terrassi, vanim laps Eliise on 19 ja õpib Tallinna Ülikoolis füüsikat. Reaalained huvitavad pere kõiki koolijütse. Ega käbid kändudest kaugele kuku: ema Eve on matemaatikaõpetaja ja isa Jaan tehnikainsener.

Vanemad kinnitavad, et neil erialadel tööpuuduse üle kurta ei saa ja nad tulevad suurpere ülalpidamisega igati toime. Murud elavad Keilas uues elamurajoonis, neil on kahekorruseline maja ja oma õu, kus lapsed saavad batuudil hüpata, karusselliga sõita, võrkpalliplatsil palli loopida, liugu lasta ja kiikuda.

"Esimese lapse sünnitasin, kui õppisin Tartus ülikoolis," räägib Eve. Ta ei eita, et kõrgkoolis õppimine oli raske ja tal tuli end sealt läbi suruda. "Kui ma poleks last sünnitanud, siis ma poleks suutnud kooli statsionaaris lõpetada."

Lapse sündides sai Eve mõnda aega õpingutest puhata ja jõudu koguda.

Üks laps korraga

Jaanil ja Evel ei olnud muidugi esimese hooga plaanis ühteteistkümmet last saada. "Kui keegi oleks mulle ülikooliajal öelnud, et pean kas või kolm last saama, oleksin ta kuu peale saatnud," usub Eve. "See käib ikka ükshaaval. Kui üks laps on sündinud, hakkad mõtlema, et teine võiks ka olla. Siis kui teine laps on olemas, mõtled, et tuleks kolmandaga samuti toime," lisab Jaan.

Sügisel jätkavad peres kooliteed seitse last: Eliis (19), Aigar (18), Kadi (15), Jaan (12), Anna (12), Madis (8) ja Sven (8). Eliis õpib Tallinna Ülikoolis, Aigar Tallinnas Jakob Westholmi gümnaasiumi lõpuklassis, Sven Keilas. Ülejäänud käivad tarkust taga nõudmas Paldiskis. Kooli lähevad kõik hommikuti ise bussi või rongiga.

"Need, kes Paldiskis õpivad, peavad minema nii varase rongiga, et jõuavad kooli juba enne kella seitset. Rongiaegu keelduti muutmast, ehkki lapsevanemad seda palusid. Ainetunde ei tohi aga seaduse järgi enne kella kaheksat alustada," kurdab Eve.

Kooliminekuks vajalikest kulutustest rääkides jäävad vanemad napisõnaliseks. "Eks raha läheb nagu kõigil lastega peredel, ainult et kulutused tuleb korrutada kuuega," märgib Jaan. "Ega see koolialgus kõige hullem tegelikult olegi. Võib-olla uusi riideid tuleb lastele osta, aga seda peab niikuinii vahel tegema. Õppevahendeid ostame ilmselt sügisel, kui koolis öeldakse, mida on täpselt vaja," arvab Eve. Lastel läheb ema kinnitusel koolis hästi: kõik õpivad neljadele-viitele.

Huviringid ja välja-sõidud on kulukamad

Kooliskäimisest palju kulukamad on hoopis huviringid, teavad vanemad. Enamik lapsi tegeleb koorilauluga, üks poeg käib võrkpallitrennis. Lisaks kuutasule tuleb maksta välisreiside eest ja osta esinemisrõivaid. "On tulnud ette sedagi, kui mitu last korraga läheb kooriga välismaale laulma: Prantsusmaale, Itaaliasse ja Norrasse," märgib Eve. Vanemad kandsid siiski hoolt selle eest, et keegi lastest ei peaks reisi ära jätma.

Keeruline on samuti ühiste väljasõitudega. Näiteks lõbustusparkide piletid läheksid tervele perele kalliks maksma. "Tavaliselt me käimegi poole perega," sõnab Jaan. "Tegelikult pole asi võimaluste puudumises, vaid hoopis selles, et kõigil lastel pole aega kaasa tulla. Neil on ju huviringides vaja käia," selgitab Eve. Väljasõitude jaoks on perel väikebuss.

Küsimuse peale, kas vahel sellist olukorda ette tuleb, kus vanemad on päris kahekesi kodus, puhkevad nad naerma. "Mõnikord oleme kahekesi kodus küll... koos viie lapsega," lausub Eve. Samas ütleb ta, et kui nad Jaaniga näiteks teatrisse tahaksid minna, on see alati võimalik – mõni vanem õde-vend hoiab väiksematel rüblikutel seni silma peal.

Kokkuvõttes on Eve ja Jaan üheteistkümne lapse vanematena eluga rahul. "Mõni pere, kus on ainult kaks last, võib märksa rohkem kurta, et on raske. Ma olen vahel öelnud mõnele, et plaanige lapsi juurde. Küll te näete, pärast kolmandat last läheb lihtsamaks," sõnab Eve.

Kahe vanemaga lasterikkaid peresid on Eestis üle 10 000

"Enamik meie lasterikkaid peresid tuleksid toime ka ilma lasterikaste perede liidu toeta. Võib-olla ilma selle abita nad ei tuleks lihtsalt nii hästi toime kui praegu," ütleb Tallinna Lasterikaste Perede Liidu juhatuse esimees Katerina Puusepp.

Üheteistkümne lapse ema Eve Muru tunnistab, et liidu abi kulub ära küll. Eeskätt tulevad tema sõnul kasuks mitmesugused koolitused, kus vanematele antakse nõu, kuidas nii paljude lastega toime tulla, samuti kulub marjaks ära info ürituste kohta, millest suurpered võiksid osa võtta.

Lasterikasteks peredeks loetakse neid perekondi, kus kasvab kolm või rohkem last. Statistikaameti andmetel oli 2011. aasta seisuga kolme või enama lapsega paare umbes 10 500. Seitsme- või enamalapselisi perekondi ehk suurperesid oli 147.