ÕED OTSAS: Kui nii edasi, siis ongi varsti haiglates ainult üksikud õed, kes nende Soome ametiõdedest üle kahe korra vähem palka saavad, aga peavad tööd inimvõimete piiril tegema. Foto: ARVET MÄGI (VIRUMAA TEATAJA)
Teet Teder 11. august 2012 09:00
Valves olles on ühel töötajal teinekord hooldada 40 patsienti

Kas arvate, et olete kaitstud ja hoole all, kui satute haiglasse? Ei, sest peale teie lamab seal igasuguste hädadega veel 39 inimest ja kõigi jaoks on vaid üks õde. Heal juhul on veel mõni õe õpipoiss, kes iseseisvalt valves olla ei tohi. Sosistatakse isegi sellest, et ülekoormatud õed süstivad kangeid rahusteid, sest muidu ei tule tööga toime.

Juunis kirjeldas arstina töötav naine Ekspressile oma Rõngu hooldusravikeskuses järelravil olnud ema uimastamisest kange rahustiga. Tütrele tundus kummastav, et majas oli alati haudvaikne ja ühtegi inimest liikumas polnud. See tekitas temas kahtluse, et patsientidele antakse valimatult rahusteid. Ema vereproovist leitigi uinuti jälgi.

Kas patsiendile süstis tahtevastaseid rahusteid pahatahtlik õde, oskamatu tudeng või ületöötanud meditsiinitöötaja, kes ei suutnud enam patsientidelaviiniga toime tulla, selgitab menetlus. Selge on see, et Eestis on puudu 2000 õde. Enamasti kolivad Eestis diplomi saanud haritlased Soome üle kahe korra suurema palga peale.

Üksinda 40 patsiendiga

10 aastat õenduses töötanud Evelin ütleb, et ainult juhus on teda säästnud valimast, millisele patsiendile appi joosta ja valida, kelle elu päästa. Üheksa aastat töötas Evelin õena Läänemaal, kus normaalne oli üksi 40 patsiendi eest hoolitseda. "Õnneks mina ei töötanud sellises osakonnas, kus suure töökoormuse tõttu mõne patsiendi tervis halvenenud oleks. Aga kindlasti on seda olnud," ütleb Evelin ja mõtiskleb, kuidas küll otsustada, kelle elu on olulisem, kui kõiki patsiente üksi aidata ei suuda. "Raske on selliseid valikuid teha. Mina enam ei jõudnud. Tahaks inimlikumalt," selgitab Evelin, miks ta aasta tagasi Tallinna tööle hakkas sõitma. Normatiive, kui palju patsiente võib ühel õel/hooldajal olla, Eestis pole.

Nüüd on tal enamasti hooldamiseks vaid kümme patsienti. "Kui on väga palju haigeid, siis suhtlemise pool jääb täiesti ära. Nüüd saan nende muresid ja kaebusi kuulata," räägib Evelin, kuidas enne paberitöö, arvutitöö, süstimised, tilgutid, haavade ning lamatiste sidumised lihtsa töökohustuse nagu haigega rääkimise peaaegu võimatuks tegid. "Ammu enam ei tunne, et ma päästan inimesi ja teen head," tunnistab Evelin. Veel ta Soome ei lähe, kuigi mõtleb sellele tihti.

Üks anonüümne õde tunnistas Õhtulehele, et töökäte puudusel peab ta tihti valves olema üksi, ainsateks abilisteks meditsiinitudengid. Viimaste õpetamine ja juhendamine on üksikule õele veelgi suurem töökoormus. "Isegi arst imestab, kas tõesti ei ole rohkem õdesid? Aga ei ole jah! Ja siis me loodame, et kõik patsiendid ikka hommikuks elus on," avaldab haiglaõde kibeda tõe. Praktikantide õpetamise eest täiskohaga õde lisaraha ei saa.

Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa tunnistab, et õdesid ei jätku enam ka nn kõrgema etapi haiglates. "Tartu Ülikooli kliinikumis on mitmes osakonnas palju õe ametikohti täidetud tervishoiukõrgkooli tudengitega, kuigi seaduse järgi töötavad nad abiõdedena, kes iseseisvalt valvata ei tohi. Põhja-Eesti regionaalhaiglas seisab õdedepuuduse tõttu aeg-ajalt osa voodikohti tühjalt, mistõttu on ka onkoloogilised haiged pidanud kauem ravijärjekorras ootama."

Õed plaanivad juba koolis välismaale sõitu

Katrin Olo-Laansoo Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidust kinnitab, et õdede töökoormus on suur. "Väga palju on täitmata kohti, mis omakorda tähendab, et Eesti õed teevad ülekoormusega tööd," ütleb Olo-Laansoo. Näiteid, kus üks õde töötab korraga kolmes suures haiglas, on mitu.

"Noored, kes koole lõpetavad, hakkavad juba viimasel kursusel nende riikide keeli õppima, kuhu plaanitakse pärast diplomi saamist minna. Nad ei tulegi Eesti süsteemi tööle. Asi on tõsine." Olo-Laansoo sõnul on Eestis kohe tunda, kui Soomes uus hooldekodu avatakse – tervishoiutöötajad lahkuvad lainetena. "Täna on seis selline, et ei lähe mitte ainult õed, vaid ka hooldajad," ütleb Olo-Laansoo.

Eesti tervishoiutöötajate väljarändel on Olo-Laansoo sõnul kaks põhjust: palk ja ülekoormus. "3,83 eurot tunnis kõrgharidusega õele on naeruväärne maksta. Müts maha kõigi kolleegide ees, kes täna veel siin töötavad ja peavad 2-3 inimese töö ära tegema." Soome õe kuupalk on 2000 eurot.

Olo-Laansoo ühtki lahendust probleemile tulemas ei näe ei valitsuselt ega riigikogust.

Eesti Õdede Liidu presidendi Ester Pruudeni kinnitusel ei lähe õed välismaale ainult palga pärast, vaid ka õppima, ja tullakse siis tagasi. Siiski möönab ta, et tagasitulijaid on vähe.

Soome hindab Eesti õdesid

Pruudeni sõnul on Eesti õel Soome haiglasse lihtne tööd saada, sest meie õdedel on keerukamad protseduurid, nagu veenivere võtmine, paremini käpas kui soomlastel. Seal teevad selliseid protseduure vaid arstid.

Pruudeni kinnitusel õdede nappus alles jõuab kätte, kui Eesti kõik ELi rahaga ehitatud õendushaiglad valmis on saanud.

Arstist riigikogulase Viktor Vassiljevi sõnul lahendaks kogu õdede probleemi raha, mida meil lihtsalt ei ole. Eestis kulub Vassiljevi kinnitusel ühe patsiendi kohta 4 korda vähem raha, kui kulutab Soome, ja kuus korda vähem, kui kulub Rootsil. See vahe tuleb riigikogulase väitel veidi palkadest, aga enamasti sellest, et ei osutata nii palju tervishoiuteenuseid, kui peaks. Samas kulutatakse Eestis arutult ja Vassiljev nimetab eraõiguslikele isikutele rajatud tervishoiusüsteemi haiglate võidurelvastumiseks. "Üks Tallinna keskhaigla ostab uue tomograafi, teine ostab kallima ja veel parema, kuigi piisaks ühest kahe peale. See ei ole efektiivne."

Vassiljev hindab Eesti meditsiini 10pallisüsteemis

Personal – 12 "Ainult tõsiselt

eetiline inimene töötab meditsiinis sellise häbiväärse palga eest."

Tehnoloogia – 12 "Meil on aparaate, mis USAs on ainult NASA käsutuses."

Süsteem üldiselt – 3 "Ebaõnnestunud ja vilets."