ELUPÄÄSTJAD: Ülemkonstaabel Arvo Rohemaa ja tema politseitööst pensionil olev koer Donn aitasid metsa eksinud ja mülkasse vajunud 80aastase naise metsast välja. «Kohe väga, väga suur tänu!» ütleb memme lapselaps Natalja. Foto: Erakogu
Marta Jaakson 23. juuli 2012 07:00
Valgamaal Hummuli vallas aitas politseinik Arvo koos politseitööst pensionil oleva saksa lambakoeraga paksust padrikust välja põlvini mudasse vajunud 80aastase memme.

Arvo Rohemaa, kes töötab politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitsei kiirreageerimistalituse ülemkonstaablina, rääkis, et neljapäeval kella ühe paiku helistas naise töökaaslane ja ütles, et kaotasid metsas vanaema ära.

Natalja, memme lapselaps rääkis, et otsimise käigus sai hääl ära hõigutud, autole lisakütust toodud ja uuesti hõigutud, ent tulutult.

Arvo läks appi oma Briatore Donni nime kandva koeraga. "See on väga tõsine asi, kui inimene läheb metsas kaotsi," seletas Arvo, et omaksed ei osanudki algul päris paha aimata.

Ta informeeris kohalikku konstaablit, kellega kohe eksinut otsima mindi.

Koerale on keeruline, kui inimene tiirutab

Natalja sõnul toodi koerale jäljeotsimiseks vanaema korterist pluus, millele järgnes Arvol ja Donnil poolteist tundi rasket metsarada. "Koer oli väga tubli, tiirutas, tiirutas ja siis läks," kiitis Natalja koera.

"Õnneks päike paistis, aga mets oli üsna tihe, soolaukaid ja selliseid mülkaid ning märgalasid oli päris palju," kirjeldas Arvo Valgamaal asuvat, kohalikele elanikele Liivaku metsana tuntud männi- ja kuusepadrikut. Ta rääkis, et kõige keerulisemad kohad jäljeajamisel olid need, kus inimene marju korjas: "Siis tiirutab ja need kohad, kus ta hakkab ära eksima, siis ka veel tiirutab. Need on kõige hullemad sõlmed jälitamisel."

Karu hirmutas põgenema

Arvo rehkenduse järgi oli jäljeajamine kaheksa kilomeetrit pikk, enne kui ta memme leidis: "Ta oli põlvini mudas kinni ja minule olid seal sõnajalavarred kaelani," kirjeldas Arvo. 50 meetri kauguselt oli ta memme hääle järgi kuulnud: "Ta lihtsalt niisama hõikas aeee!"

Arvo jutu järgi oli eksinu kurnatud ja läbimärg, metsas olnud juba hommikul seitsmest saati. "Ta on meil peretuttav ja lõpuks ikka tundis mu ära," kirjeldas Arvo memme ja taaskohtumist.

Memm oli teel kohanud karu, kes teda hirmutas ja teadmata suunas jooksma sundis.

Metsast väljuti juba kahe politseiauto alarmsignaalide järgi. "Ma olin jumala sügaval metsas ja päikese järgi orienteerusin, lasin nendel lasta helisignaali, sest koeraga jäljeajamine on üks asi ja pärast väljatulemine on juba teine asi," selgitas Arvo. Tagasiteel politseisõiduki ja kiirabini kandis ta memme ligi neli kilomeetrit õlal. "Võtsin ta õlale, ega ta ei jaksanud kõndida. Teosammul sai. Ta on väike memmekene, kusagil 45kilone vast," rääkis Arvo.

Lapselapse sõnul toibub vanaema üleelamisest, ent tervis vajab veel aega, et taastuda. "Ta tunneb end ikka veel väsinuna," ütles Natalja.

Metsa võtke kaasa telefon, vile ja soojad riided

ärge olge liiga enesekindel, inimesed eksivad ära ka tuttavas kohas;

kindlam on, kui lähete metsa mitmekesi. Eriti just eakad inimesed ei peaks sinna üksi minema. Püsige üksteisest kuuldekaugusel;

metsa minnes andke kodustele või tuttavatele teada, millisesse paika te lähete ja millal plaanite tagasi jõuda;

kui lähete metsa võõras kohas, tuleks eelnevalt tutvuda selle kaardiga;

metsa minnes võtke kaasa laetud mobiiltelefon, kompass, natuke toitu ja magusat jooki. Kasuks tuleb ka vile, mis kostab häälest kaugemale. Taskulambiga saab endast märku anda pimedal ajal.

pange selga erksavärvilised riided. Nende valikul peaks arvestama ka sellega, et eksimise korral tuleb veeta jahe öö lageda taeva all;

metsas olles jätke meelde olulisi märke – kuivanud puu, sipelgapesa jms;

eksides säilitage rahu, siis suudate otsijatele anda selgeid ja arusaadavaid juhiseid oma asukohast;

eksimise kahtluse korral ärge viitke aega ja helistage kohe numbril 112 või 110. Hoidke mobiiltelefoni akut, ärge tühja lobisege. Otsinguoperatsiooni korraldamine nõuab aega;

ekseldes jätke endast maapinnale või puude külge märke;

kuulake ümbruskonna hääli: sõidukite müra, koduloomade hääled jm;

pidage silmas loodusmärke – metsasihid viivad alati kuhugi välja, jõgede voolamise järgi saab suunda valida. Kui jõuate mõnele teele, siis ärge minge enam metsa tagasi, vaid liikuge mööda teed.

kui jõuate iseseisvalt metsast välja, siis informeerige kindlasti lähedasi, päästeametit või politseid. Allikas: politsei