EI SIGATSE: Trühvlisiga Siga on taltsas ja allub perenaise käsklustele vastu vaidlemata. Foto: Aldo Luud
Janno Riispapp 27. juuni 2012 07:00
Kui hommikul koeraga jalutavad või sörkivad inimesed on linnapildis tavalised, siis Tartus Raadimõisas pakub ühele perekonnale sportlikul pooltunnil seltsi lemmikloom siga.

Siga seostub eestlastele pigem maitsva praega kui targa ja sõbraliku koduloomaga. Mainitud trühvlisiga aga võlus Kristat ja Jaani kolm aastat tagasi Prantsusmaal ühel laadal. Mõni päev hiljem saadi kohalikust turismitalust teada, et neilgi on võimalus lemmikloomaks põrsas soetada. Nii tehtigi.

Põrsas kotis, toodi Siga (see nimi on ka looma passis kirjas) Eestisse.

Iseloomult sarnaneb Indo-Hiina päritolu sõber pigem inimesega. "Siga on ustavam ja siiram kui teised loomad. Ja väga intelligentne," ütleb Jaan, kelle sõnul on Siga väga puhas ja sõbralik.

Argipäevad veedab umbes 50 kilo kaaluv kult oma kõigi mugavustega majakeses, kuhu on paigaldatud soojustus, et kärss krõbeda pakasega kärna ei läheks. Kõige külmemate talveilmadega tuuakse Siga siiski tuppa.

"Pidin ukselingid keeratavate nuppude vastu vahetama, sest toas olles teeb ta muidu kõik uksed lahti," ütleb Jaan.

Kui kedagi tal seltsiks ei ole, tegeleb Siga mõne vana tekiga, mis talle mängimiseks on antud. Jaani sõnul laotab ta selle oma majakesse sümmeetriliselt laiali ja lamab siis selle peal. Peaks tekk märjaks saama, viib põrsas selle päikese kätte kuivama.

Mida siga sööb?

"Üldiselt sööb Siga kõike, mida inimenegi, ja ka palju seda, mida inimene ei söö," räägib Krista. Eriti himustab ta nosida kartuleid või leiba. Vahel aga on Siga inimesest targem, näiteks pestitsiide täis võililli ei võta suu sissegi, poest toodud "seakartulile" eelistab turult pärit eestimaiseid tuhleid. Kui jalutuskäigu ajal perenaise silme alt ära õnnestub saada ja võõraid kirsse vohmima hakata, on seal saba rõngas. C-vitamiini vajadust korvab ta perenaise kurvastuseks ka sarapuu- ja roosilehtede söömisega.

Viimastel aegadel on häda sõltuvust tekitavate taimedega koduõues. Kui vähegi võimalik, patustab notsu inglitrompetite ja ronitaimede psühhotroopsete lehtedega. Kord jõuluõhtul pani lemmik õlut mekkides ka kärsa likku, kuid sellega tema pahede loetelu ka lõpeb.

Politsei on sekkunud

Aktiivse eluviisiga Seale meeldib pereliikmetega jooksmas käia. Naabruskonnas äratab ta eriti laste tähelepanu ja nendega sõbrutseb Siga meeleldi. Mõistagi tuleb mõnikord tutvuse tegemiseks leib appi võtta. Krista ütleb, et kord, kui ta oma lemmikloomaga sörkimas käis, peatas politsei nad ja palus auto juurde. Ehmatus oli asjatu: korravalvurid soovisid hoopis eksootilise elukaga pilti teha.

Krista ja Jaani meelest ei erine sea pidamine kuigi palju näiteks kassi või koera pidamisest. Argipäevane hooldamine piirneb toidu andmisega, vahel tuleb põrsast veevoolikuga kasida. Siiski toob sõrgadega kaaslane ellu palju rõõmu. "Peamine on see, et ta on tark, naljakas ja hea sõber," ütlevad Krista ja Jaan kui ühest suust.

Trühvleid leidub ka Saaremaal

Trühvlisigu aretatakse Prantsusmaal maapõues kasvavate delikatess-seente otsimiseks. Köögi teemantideks peetavaid trühvleid on leitud ka Saaremaalt. Põhja-Euroopa jahedas kliimas kasvavad seened pole aga nii maitsvad kui Vahemere maade omad. Trühvlikilo võib maksta isegi 1000 eurot.