Elu
Vaata galeriid!

Liis Lemsalu: õppimises teen nüüd mõneks ajaks pausi! (26)

Aigi Viira, Katharina Toomemets, 21. juuni 2012, 07:02
PEREPILT: Liisi olid õnnitlema tulnud tuntud jalgpallurist isa Marek, ema ja väikevend.  Arno Saar
"Ma olen praegu teadmatus situatsioonis. Mul pole täpset visiooni, mida edasi õppida, uurin maad ja võtan endale aega," räägib eile Nõmme gümnaasiumi lõpetanud lauljatar Liis Lemsalu, et ülikooli minekuga ta ei kiirusta.

"Ma olen inimene, kellel on vaja uurida ja kaaluda. Ma tean inimesi, kes on teinud valesid valikuid ja pidanud eriala vahetama," põhjendab Liis. "Aga küll ma aja jooksul leian endale midagi." Koolide vahel kavatseb ta kindlasti palju muusikat teha.

Peale kohustusliku eesti keele eksami sooritas Liis veel muusikaajaloo, geograafia, inglise keele ja ühiskonnaõpetuseeksami. "Ma mõtlesin, et muusikaajalugu on lihtsalt huvitav tunda – kuulata kuulamisseminare ja teada midagi ka klassikalisest muusikast. Ühiskonnaõpetus hakkas mind rohkem paeluma ja huvitama, kui seda rohkem õppima hakkasin," põhjendab Liis oma valikuid. "Inglise keel on mulle alati väga meeldinud ja sobinud – ehk seetõttu, et olen palju välismaal elanud ja sellega ümbritsetud olnud." Geograafiaeksami tegu neiu juba eelmisel aastal. "Geograafia on ka hariv ja huvitav."

Eksamipunkte Liis küll avaldada ei taha, kuid ütleb, et oli oma eksamitulemustes heas mõttes väga üllatunud. "Eksamid läksid paremini, kui ma ootasin. Kõige paremad tulemused olid muusikas ja inglise keeles." Lõpuriiete otsimine talle väga suurt peavalu ei valmistanud. "Ma olen seda tüüpi inimene, kes loodab, et asjad kuidagi jõuavad temani, ja nii juhtus see ka seekord," räägib Liis, kes õmblemise või ostmise asemel lõpukleidi hoopis laenas.

Laura Lisete Roosaar: "Sisetunne ütleb, et film on minu jaoks õige ala."

"Ma ei tea, miks kõik arvavad, et võiksin näitlejaks õppida – mina ise küll ei taha," naerab näitleja Jan Uuspõllu tütar Laura Lisete Roosaar, kes eile Gustav Adolfi gümnaasiumi lõputunnistuse kätte sai. Tõsi, näitleja Uuspõld olla tütre sõnul väga õnnelik, et järeltulija end lavakooli ei pressi. "Ta arvas, et võiksin midagi asjalikku õppida – majandust, näiteks," naerab Laura Lisete laginal.

Kuid nii pehmest puust vastne koolilõpetaja ei ole, et märksõna "asjalik amet" endale hinge lubaks pugeda. Mis sest, et seda pole rõhutanud üksnes näitlejast isa Jan Uuspõld, vaid ka kujundajast ema Margit Roosaar. "Nende lootused on purunenud," muigab Laura Lisete, kes on pähe võtnud end hoopis filmitööstusega siduda.

"Tahan minna kas Inglismaale Aberystwythi või Coventrysse või Tallinna Balti meedia-ja filmikooli filmiproduktsiooni õppima," kõneleb filmiprodutsendi karmi ametit ihkav neiu. Küsimusele, miks just film, ei oska Laura Lisete esimese hooga vastatagi. "Teaks ma isegi vastust," tähendab ta mõtlikult. "Sisetunne ütleb, et film on minu jaoks õige ala. Film, see on minu koht maailmas."

Mõneti näib kummaline, et andekaks näitlejaks kiidetud Laura Lisete, kes näiteringidki läbi käinud, eelistab rambivalguse asemel kaameratagust maailma, kuid neiu seisukoht sel teemal on enam kui konkreetne: "Arvan, et kaamera ees olla ei ole kõige olulisem – see on kõigest üks osa olulisest."

Laura Lisete teab, millest kõneleb, sest päeval, mil ta 11. klassi õpilasena kodus teatas, et hakkab filme tegema, vaimustusekiljatusi kuulda ei olnud. "Ema ütles, et ootame esimese võttepäeva ära ja vaatame, mida siis räägid. Mina olin esimese võttepäeva ära ja pidasin vastu," meenutab Laura, kes on produtsendi assistendina ja klapitüdrukuna kaasa löönud kahe reklaami, ühe lühifilmi ja lastesarja "Nöbinina" tegemisel. Suvel ootab teda aga produtsendi assistendi töö Ilmar Raagi filmi võtetel. "Südames tunnen, et film on minu eriala, aga mine tea, kas ikka on," ilmutab Laura Lisete pisukest kõhklust. "Loodan, et jään ellu olenemata riigist ja linnast, kuhu õppima lähen."

Väiksemat mõõtu pelgu väljendab neiu, vaatamata sellele, et küpsuseksamid hästi läksid, siiski, ehkki tal erilist koolilõpunukrust peal ei ole. "Praegu on koolilõpuaktuseni jäänud kaks tundi ja ma ei ole kurb," naeris Laura Lisete juba eile. "Aga muidugi ma kardan natuke, sest siiani on elu olnud lihtne ja loogiline – lasteaed, algkool ja põhikooli järgi gümnaasium. Asjade käik oli kui ette määratud ja kerge," poetab Laura Lisete. "Aga nüüd on valikuid nii palju, et ei tea, mis suunas joosta. Ma ei tea ju, mis edaspidi saama hakkab."

Marleen Leib: "Lähen aastaks välismaale tööle."

"Ma päris kindlalt ei tea, mida edasi õppida, sestap plaanin minna aastaks Eestist eemale – lähen aastaks välismaale tööle ja inglise keelt harjutama," ütleb Tartu Descartes’i lütseumi lõpetanud Marleen Leib, Nuku- ja noorsooteatri juhi Meelis Pai tütar. Ka lubab ta tuleval kevadel küpsuseksamid uuesti teha, sest ehkki ta tulemustega üldjoontes rahule jäi, läks inglise keel ta enda sõnul kehvapoolselt.

Marleen, kes mõni aeg tagasi tahtis edasi õppida koreograafiat, siis hispaania keelt ning korraks mahtus tema plaanidesse isegi lennukolledž, naerab ise, et tema huvid on kõikunud aja jooksul tõepoolest seinast seina. "Ei ole ju mõtet õppida eriala, mis tegelikult ei huvita, seega on õige aeg paus võtta," sõnab Marleen, kes lihtsalt niisama kõrgkooli astuma ei hakka, vaid proovib aastaga selgeks mõelda, mida ta tegelikult tudeerida soovib. "Praegu tõmbab mind näiteks hoopis prantsuse keel," muigab neiu.

Et Marleenile aastakene eemalolekut üksnes kasuks tuleb, arvab ka Meelis Pai. "Tal on vahepeal nii palju erinevaid huvisid olnud, et oleks hea, kui ta end tuulutaks ja maailmas ringi vaataks," ütleb Meelis. "Peaasi, et otsus, mille ta lõpuks teeb, oleks selline, mis vastab tema iseloomule."

Emma-Leena Koger läheb õppima ärikorraldust

"Ma tahaksin minna Tallinna Tehnikaülikooli õppima rahvusvahelist ärikorraldust. See on ainuke aine, mis on inglise keeles, ja ma olen juba enne ärikorralduse peale mõelnud," räägib saates "Tantsud tähtedega" koos oma õpetajaga osalenud Emma-Leena Koger. Kuid kas ta ei mõelnud näiteks hoopis koreograafi erialale? "Mõtlesin küll, aga siis otsustasin, et tahaksin midagi muud õppida. Äkki ma kunagi enam ei tantsi või juhtub midagi, siis oskaksin ka midagi teistsugust," ütleb Emma-Leena ja tunnistab, et pisut mõjutas erialavalikut seegi, et tema isa on ärimees.

Emma-Leena tegi eksami bioloogias, inglise keeles, geograafias, eesti keeles ja ühiskonnaõpetuses. Inglise keel on talle vajalik ülikooli astumisel, bioloogia meeldib lihtsalt väga ja ühiskonnaõpetus tundus eksamina, mille võiks ära teha. "Ma pole tulemustega nii rahul, kui võiks, aga inglise keeles ületasin selle summa, mis vaja oli (TTÜsse astumisel peab Emma-Leena miinimumeksamitulemus olema 60 punkti – K. T)," räägib ta. "Kõige kõrgemad tulemused sain eesti keeles – 83 punkti – ja sellega ma olin väga rahul." Kõige kergem oli tema jaoks bioloogiaeksam.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee