Kaitseväe kalmistul taastatakse Vabadussõja mälestusehis, täna pandi nurgakivi

Kaitseminister Reinsalu ütles nurgakivi asetamisel, et tänaseks on taastatud pea kõik Vabadussõja mälestusmärgid üle Eesti. „Üheks viimaseks auvõlaks Vabadussõjas langenute ees ongi jäänud veel Kaitseväe kalmistu mälestusehise taastamine algsel kujul," sõnas kaitseminister.

„Pikemas perspektiivis on Kaitseministeeriumi ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi kohuseks taastada kogu kaitseväe kalmistu sellisena, et see kujuneks väärikaks viimaseks puhkekohaks kõikidele sinna maetutele," lisas ta.

Algse Vabadussõjas langenute mälestusehise projekteeriti arhitekt Edgar Johan Kuusik, see valmis 1928. aastal. Neljast nurgast massiivsetele kolmiksammastele toetuv mausoleum oli kaheksa meetrit kõrge ning asetses 1,2-meetrisel vundamendil, millel oli paeplaatidega kaetud raudbetoonpõrand. Paest seinte sees oli tugevduseks raudbetoonist ringtala. Sammaste alused, põrandaplaadid ja fassaadid olid Lasnamäe paest; kaared, urni jamal ning reljeefid nn Saaremaa marmorist ehk dolomiidist.

Monumendi hävitas Nõukogude võim 1950. aastal. Valitsuse koalitsioonileping näeb ette mälestusehise taastamise tema algsel kujul.

Riigihanke Vabadussõja mälestusehise taastamiseks võitis OÜ HR Restauraatori ja OÜ Dolokivi ühispakkumine. Monumendi taastamine algas mais ning lõppeb hiljemalt selle aasta lõpuks.