Eesti uudised
Loe 30 riigikogulase meenutusi ja kommenteeri: mis tööd tegid sina lapsena?

Miks lapsed enam tööd teha ei tohi? (1)

Kaarel Tigas, 2. juuni 2012 09:28
NÕUKOGUDE LAPSED: Fotol võtavad Tamsalu keskkooli õ pilased kohaliku sovhoosi põllul kartuleid. Tänapäeval tohib laps kergemaid põllumajandustöid palgatööna teha alates 13. eluaastast. Vanemate järelvalve all ja oma tarbeks nooremaltki, kuid lapsi liigselt tööle rakendades võib vanemad käsile võtta lastekaitse. Foto: TOOMAS HUIK (ETA)
Eile selgitati tööinspektsiooni (TI) pressiteates, millises eas tohib laps mingit tööd teha. Uurisime riigikogu liikmeilt, mida nemad suviti tegid ja pärast seda kuulsime tööinspektsiooni peajuristilt, et tänapäeva lastele oleks selline töö kas liialt koormav või ohtlik.

Enamikul juhtudel laidab tööinspektsiooni peajurist Meeli Miidla-Vanatalu parlamendisaadikute toonased tööd tänapäevases võtmes maha. Aga: "Kui laps tahab ema-isa aidata, siis võib ta alati seda teha. Ent vanemate asi on jälgida, et see toimuks lapsele ohutult. Soovituslik on see, et ka lapsevanemad järgiksid lapsi kodus tööle rakendades samu nõudeid kui tööandjad. Näiteks ei sunniks väikest last rohima tundide viisi palava päikese käes. Koduste tööde üle ei teostata riiklikku järelevalvet. Ent kui asi läheb äärmuslikuks, võib sekkuda lastekaitse."

Tänu saadikute väga aktiivsele reageerimisele paraku kõik vastused Õhtulehe paberversiooni ei mahtunud, nii saab veebiväljaandest teada, kuidas spiiker Ene Ergma maanteel tööd rügas ja Priit Toobalile töötasuks pullvasikas anti. Juttu on ka sellest, kuidas Lauri Laasi pagaritööd tegi.

Deniss Boroditš puberteedieas merel

Olin linnalaps ja tegelesin maatöödega vanavanemate maakodus, kus veetsin lapsepõlves pea kõik suved. Töid oli erinevaid – vee tassimisest, marjade korjamisest kuni heinatöödeni. Puberteedieas (15–20) veetsin suved merel madruse abina, kus ilma puhkepäevadeta teenisin endale esimest teenistust. Tegelesin aktiivselt jalgpalliga ja esimese teenistuse eest ostsin unistuste putsad. Õppisin, et leib lauale iseenesest ei teki, vaid on kõva töö tulemus. Ka teenistuse osas sai vägagi selgeks, et elus keegi niisama sulle palka ei maksa. Merel töötades sain külge mereromantika tunde.

Tööinspektsioon (TI): Alaealine ei tohi laeval töötada, sest töökeskkonna ohutegurid võivad kahjustada noore tervist. Nõudmised on rangemad kui täiskasvanute puhul. Näiteks ei tohi alaealine viibida kahjustava vibratsiooniga või üle 80 dB müratasemega töökeskkonnas. Ilma puhkepäevadeta töötamine on rangelt keelatud.

Taavi Rõivas töötas süle-arvutiga juba üheksa-kümnendate keskel

Olen lapsena (umbes 12aastane) töötanud ajalehepoisina, müües Õismäel Eesti Ekspressi. See aitas päris hästi tajuda raha tegelikku väärtust ning pani kõrgemalt hindama ka vanemate antud taskuraha.

Umbes 16aastaselt töötasin Emoris. Algul ankeediandmete sisestajana, hiljem inimeste küsitlejana. Viimast tegin nii telefonitsi kui tänaval. Kõige vastutusrikkam oli üks firmajuhtide fookusuuring, kus käisin toona üliharuldase sülearvutiga mööda direktorite kabinette. Meenub ka telefoni teel läbi viidud erakondade ja kandidaatide populaarsuse uuring, see oli ilmselt 1996. aasta kohalike valimiste eel. Keskkooli lõpupoole töötasin suviti praktikal rahvusvahelises kontsernis ABB, esimesel suvel laotöölisena ja teisel müügiprotsessi kirjeldajana (eeltöö ISO sertifikaadi saamiseks).

Esimesed säästud tekkisid aga varem – vanaisa kinkis Jaapanist toodud rahakassa, kuhu kogusin aastate jooksul suurema osa taskurahast ning ilmselt olin kümneaastane, kui ostsin Tapa universaalpoest jalgratta Saljut.

TI: 7–12aastased lapsed ei või sõlmida töölepingut müügitöö tegemiseks. Müügiprotsessi kirjeldajana – palun, võib töötada! Laotöölisena, kelle tööga kaasneb raskuste teisaldamine ja töö seadmetega (näiteks tõstukiga), ei tohi alaealine töötada.

Liisa Pakosta sorteeris lapsena pesu

Enne tööraamatu saamist töötasin pesulaos pesu sorteerijana ja kolhoosis hooajatöödel.

Põhikoolis juba taotlesin endale tööraamatu ja siis sai töötada ka juba nõudepesijana, koristajana, laste kasvatajana ja muuseumipedagoogina. Väga tore oli. Töö õpetas seda, mida töö ikka õpetab – kohusetunnet, vastutustunnet, paremat ajaplaneerimise oskust, loomingulisust suurema efektiivsuse saavutamiseks, teiste inimestega suhtlemist, töö ja töökuse väärtustamist. Ning enesestmõistetavalt sai selgeks, kui palju vaeva tuleb ikkagi näha igapäevase leiva teenimiseks.

TI: Puhastus- ja koristustööd (nõudepesija ja koristaja amet) on lubatud alates 13. eluaastast, kuid siingi ei tohi tööga kaasneda raskuste käsitsi teisaldamist. Laste kasvatajana ei saa tegutseda inimene, kes on ise alles laps. Kui noore vaimsetele võimetele on jõukohane töötada muuseumipedagoogina, siis see on lubatud.

Rainer Vakra harjutas naabertalus lüpsmist

Minu lapsepõlve suved möödusid vanaisa Elmari sünnitalus Viitnal. Seal sai käed külge pandud nii heinateol kui põllutöödel, olgu selleks siis kartulivõtt või sõnnikuvedu. Elavad mälestused on seotud naabertalu lehmade karjapoisina, kus sai harjutatud ka lehmade lüpsmist. Vanavanemate aitamine maatöödel õpetas mulle, kui raskelt toit lauale tuleb ja et selleks on vaja tõsist vaeva näha ning tööd teha.

TI: Kergeid põllumajandustöid võib teha alates 13. eluaastast.

Maapoiss Margus Tsahknale oli seatapp igapäevane asi

Esimese omateenitud raha sain kümneselt noorte töö- ja puhkelaagris Rõuges: 21 rubla, mille eest ostsin Soomes tehtud valge suusamütsi. Taasiseseisvumise järel otsustas mu ema pärast vanatädi surma talu pidama hakata. Kogu toit tuli perele sealt ja vajas iga pereliikme tööpanust. Kasvatasime sajakonnal hektaril õlleotra, lisaks maasikaid ja mustsõstraid, mida oli meil 3500 põõsast. Sead, lehmad, pullid ja kanad, mille realiseerimisest elamisraha saime, nii et seatapp käis ka loomuliku elu juurde. Tänaseks on sellest talust saanud maasikakasvatustalu ja senimaani käin igal aastal nädal aega Tartu turul oma ema talu maasikaid müümas.

Lapsepõlvetöö andis tööharjumuse, kogemused ning oskused maaeluga toimetulemiseks. Naljaga pooleks öeldes – maal ma nälga ei jääks, ning kaugele ida poole saadetuna oleksid ellujäämise võimalused suuremad.

TI: Traktoristina töötamine on lubamatu, kuna alaealised ei tohi töötada seadmetega. Alaealisele on keelatud kõrge psüühilise koormusega seotud tööd, sealhulgas kohtades, kus tapetakse või hävitatakse loomi või linde. Lisaks põllu- ja müügitööga ning psüühiliselt raske tööga seonduvad vanusepiirangud.

Heimar Lengi remondisõltlastest vanemad

Kodus Nõmmel tegime koos õe Marikaga kõiki töid, mis vähegi õunaaiaga majas ette tuli. Ema ja isa nakatasid oma töökusega lapsi. Marika harjus õmblusmasinaga ema kõrvalt juba õige noorena. Isal oli korralik töökoda, kus sain haamri, höövli ja kruustangidega heaks tuttavaks. Vanemad armastasid sageli remonti teha, lapsed aitasid nii tapeedi panemisel kui akende värvimisel. Siiani on isa hea õpetus meeles – ära kasta pintslit liiga sügavale värvipurki! Käisin mitu suve tööl. Omal käel ja kooli kaudu kolhoosis põllutöödel. Olin varajasest noorusest suur rokkmuusika fänn ja ostsin ühe esimese palga eest magnetofoni Gintaras. Lindistasin sellega Soome raadiost muusikat. Mul oli ka suur kirg helivõimendeid ehitada, müüsin neid väikese tasu eest sõpradele.

TI: Kerged majapidamistööd on alaealisele lubatud. Haamri, höövli, kruustangide jms tööriistadega tegelemise ajal peab lapsevanem kindlasti lapsel silma peal hoidma. Tööandja ei tohi alaealisele sellist tööd pakkuda.

Lembit Kaljuvee läks seitsmendas klassis hobusemeheks

Töötasin kõik suvevaheajad. Pärast esimese klassi lõpetamist käisin kolm suve oma küla lehmadega karjas. Ainult jaanipäev oli vaba. Iga päev kella seitsmest südapäevani. Teenistusel polnud viga –10 rubla lehma pealt kuus. Raha kulus kooli ja spordiriietele. Esimesest palgast ostsime emaga mulle käekella, kõige odavama, aga ikkagi meeste oma. Maksis 15 rubla. Olin väga uhke ja õnnelik.

Mu neljanda klassi lõpuks oli meie lehm Kulla viidud lihakombinaati ja suvised rahateenimised toimusid edaspidi sovhoosi juurviljapõlde kõblates. Oli lõbusam kui karjas.

Pärast seitsmendat klassi töötasin kahel suvevaheajal Jõhvi aiandis hobusemehena. Hommikul hobune kas vankri või looreha ette. Kas loole või kärbiku redeleid laiali või kokku vedama. Aed- ja juurviljade lattuvedamine toimus sel ajal hobustega. Tore töö oli.

TI: Alaealine tohib töötada ainult pool koolivaheajast. Kirjeldatud töötunnid on liiga pikad. Koduloomadega töötamine on alaealistele lubatud. Ent kui hobusemehel on vaja vahepeal tõsta rasket looreha, siis võib see ületada alaealise füüsilisi võimeid.

Tõnis Kõiv võttis kuuks ajaks vanemate karjafarmi üle

Lapsena möödus iga suvi töö tähe all. Mäletan karjakul abiks käimist, tolmusel põllul kõplamist, suuremaks saades heina- ja põhupallide virnastamist, keskkooliajal töötasin ühe suve traktoristina. Sündisin ja kasvasin väikses maakohas, elasime oma majas, meil oli mitu lehma, noorloomad ja sead. Vanemate aitamine oli koduses majapidamises tavapärane. Puudelõhkumine, heinategu, marjakorjamine, seatapp – kõike tuli ette. Suurima pingutusena on meeles teismeeas koos õega vanematele antud kuupikkune puhkus. Töötasime noorkarjafarmis. Vanemad saatsime Narva-Jõesuu sanatooriumisse. Oli küll füüsiliselt raske, aga saime tehtud. Tänapäeval ei kujutaks sellist asja ettegi, aga siis oli kaheksakümnendate keskpaik Nõukogude Eestis.

Suurimaks ostuks oli jalgratas, aga üldiselt kulus raha maiustuste (Kalevi kommid, Pepsi, kondenspiim jmt) peale. Maatöö eest maksti korralikult ja meil ei olnud peres kunagi rahamuret. Pigem ei olnud midagi osta. Kõik see tekitas töötegemise harjumuse ja teadmise, et ega ilma tööta ei saa midagi.

TI: Traktoristina töötamine on lubamatu, kuna alaealised ei tohi töötada seadmetega. Kuu aega noorkarjafarmis töötavate laste vanematele kutsutaks tänapäeval kohale lastekaitse. Teismelistele on see liiga raske töö.

Andres Anvelt nühkis vormeleid

Minu tööelu on olnud üsna värvikas. Jätaks vahele mitteametlikud põllutööd varasemas nooruses, siis esimene tööraamatuga töötamine sai mulle osaks 14aastaselt, kui suvehooajaks läksin tööle Tallinna Autoremondikatsetehase vormelite tsehhi Hobujaama tänaval. Nimelt lihvisin ligi kolm kuud vormel Estonia keresid.

Alaealisena töötasin ka veel 16aastaselt filmigrupis "Õnnelind flamingo". Olin helioperaatori assistent. Kõik keskkooli kõrvalt.

TI: 14aastane tänapäeval sellist lihvimistööd teha ei tohiks, kuna ta võib sisse hingata tervist kahjustavaid ühendeid. Assistenditöö on 16aastasele lubatud, kui ei ületata lubatud töötunde.

Toomas Tõniste kavaldas lapsena tööandja üle

Lapsepõlves suvel maakodus olles palkas vanaema toas kärbseid tapma. Iga surnud kärbse pealt oli tasuks üks kopikas. Peagi avastasin, et lihtsam on juba aknalaual surnud kärbseid korjata kui neid toas taga ajada ja seeläbi kasvasid summad vanaema plaanitust tunduvalt suuremaks. Tõenäoliselt sai ka vanaema varsti aru, kust nii suur kogus surnud kärbseid pärineb ja kiire rikastumine lõppes. Ei mäleta täpselt, aga tõenäoliselt läks raha jäätise ja limonaadi peale.

TI: Vanaema poolt ei ole eetiline last rahaliselt motiveerida tapma elusolendeid.

Arto Aasa koolivaheaeg betoonitehases

Olin pärit üsna vaesest perest, mistõttu pidin juba pisikese poisina kõik koolivaheajad tööd tegema. Olen rüganud loomafarmis sulasena, müünud lilli, harvendanud männiistikuid, töötanud betoonitehases tsementeerijana ja pakkinud mööblitsehhis taburette. Et olin nooruses kõva ujuja, siis ühe suve töötasin ka vetelpäästajan Pirita ja Stroomi rannas. Sellest tööst 1999. aastal pärineb muide üks muhe Õhtulehe uudis koos Lennart Meriga (leitav Õhtulehe veebiarhiivist). Töötasud polnud mõistagi suured. Mäletan, et ühe suve palga eest sain endale teksad, teisel suvel aga kassettmagnetofoni.

TI: Männiistikute harvendamine on selles vanuses lubatud. Ka müügitöö. Pakkijatöö mööblitsehhis sõltub konkreetsetest tingimustest: kui ei pea teisaldama liiga suuri raskusi ja töökeskkonna tingimused ei kahjusta alaealist, on see lubatud.
Tsementeerimine võib kahjustada alaealise tervist ega ole lubatud, kuna kasutatakse ohtlikke kemikaale. Alaealisele ei pruugi olla sobiv töö vetelpäästjana kui liiga suure psühholoogilise koormusega töö (Aas oli siis 20aastane - toim).

Yana Toom pidas palgatööelu peoks

Vanemaid aitasin küll, suvilas oli rohimine minu põhiline ülesanne ja ma vihkasin seda südamest, aga rohisin siiski. Mõistagi tasuta. Esimeseks töökohaks peale 9. klassi oli raamatukogu, kus kirjutasin kartoteegikaarte. Sain 90 rubla ja ostsin kutsika.

Ei saa öelda, et see kogumus olnuks väga õpetlik. Töö oli lihtne, raha tuli ja raha läks. Jäigi meelde selline peomeeleolu, nii et kui ma hiljem "päris" tööle asusin, olin veidi pettunud. Mul on selline tunne, et mu lastele oli koolivaheajal töötamine kasulikum - kolm poega käisid järjest suviti muru niitmas ja see raske tööga teenitud raha oli neile tähtis. Õppisid seeläbi ka füüsilisi raskusi ületama ja üldse said kuidagi väga ruttu vanemaks.

TI: Kergeid põllumajandustöid tohib teha alates 13eluaastast. Ka kartoteegikaartide kirjutamine on alaealisele sobilik.

Eiki Nestori esimene roheline

Esimesed kolm rubla teenisin väga varajases nooruses, kui aitasin vanaema naabrinaisel vits käes lehma mõne kilomeetri kaugusele pulli juurde viia. Mis seal toimus, mulle vanuse tõttu jäi nägemata ja teadmata. Aga tagasi tulime ka ja sain kolm rubla. Raha oli rohelist värvi, aga mis ma selle eest ostsin, ei mäleta. Edaspidine oligi kõik seotud talutöödega heina niitmisest kartulivõtuni omas peres ja tasuta.

Kalle Laaneti väikesed unistused

Iga suvi sai tood tehtud, alustades rohimisest, heinapallide ladustamisest ja karjaku tooga lõpetades keskkooli lõpuklassides. Raha kasutasin oma väikeste unistuste täitmiseks. Suvine too andis arusaama, kui raske on raha teenimine.

Kaja Kallase tasustamata aiatööd Viljandis

Olime lapsena vennaga suvel vanaema-vanaisa juures Viljandis ja meie kohustuseks oli peenraid rohida, lilli kasta, hekke pügada, poes käia ja muid kergemaid töid teha. Tasu selle eest ei saanud, aga eluks õpetas see arusaama, et kõigil on oma võimetele vastavad kohustused.

Priit Toobal sai töötasuks pullvasika

Et olen maapoiss, siis möödusid minu lapsepõlve suved peamiselt tädi juures talutöid tehes. Mulle pole võõras ei heinategu ega karjas käimine. Olen aga ka TPLi (töö- ja puhkelaagri) seltskonnaga peete kõplamas käinud, kus iga vao eest tasu maksti. Mõnel suvel sai ka kohalikus saeveskis euroaluseid kokku löödud - seal oli muide väga hea teenistus.
Palju suvisest teenistusest kulus kooliekskursioonidel niisama pudi-padi peale. Üks suurem ost, mida aga hästi mäletan, oli helebeež mopeed „Delta". Automaatkastiga masin, mis läks ikka väga hästi edasi.

Tädi juures suviti töötegemise eest sain kingiks mustavalgekirju pullvasika, kes kasvas ligi tonniseks ja leidis lõpu tapamajas. Pulli eest saadud rahast ostsin oma esimese auto - valge Renault 19.

Ma pole pärit jõukast perest, seega andis suvine töölkäimine võimalusi, mida muidu poleks olnud. Ühtlasi tean, et kui midagi saavutada tahad, siis tuleb selle nimel tööd teha.

Lapseohtu naistraktorist Annely Akkermann

Esimese raha teenisin 9 aastaselt, mul oli põllul oma vagu. Teenisin 90 rubla, ostsin rohelise akordioni, õppisin kuulmise järgi mängima. Kodus tegin kõiki talutöid, lüpsin lehmi, niitsin lambaid. Muldasin kartuleid, algul hobusega, hiljem traktoriga. 16 aastaselt töötasin postiljonina. 17 aastaselt lõpetasin keskkooli ja töötasin poolteist aastat sekretärina.

18 aastaselt asutasin turismiettevôtte AS Kihnurand, kus tegin algul kõiki töid, alates giiditööst ja lõpetades katusevärvimisega. Tore kirev tööelu on olnud, oskan hinnata lihtsat tööd.

Lauri Laasi tõi leiba lauale

Töötasin Kilingi-Nõmme leivatööstuses, küpsetasin leiba. Käed sai külge pandud ka erinevatel ehitustel ning heakorratöödel. Raha kulus nagu lapsel ikka pudi-padi peale, selle peale mida tollal saada oli. Kogemus õppetasi nagu ikka hindama traditsioonilisi väärtusi. Kohusetunnet, täpsust, sõnapidamist.

Andrei Korobeiniku pingeline suvi kalatehases

Alates 8. klassist töötasin suvel, koolivaheajal. Viimastel klassides oli töökohaks Pärnu kalatehas. Töö lihtne polnud ja töötingimused olid karmid, kuid teenitud raha oli väga abiks ülikooli esimesel kursusel - perekond mind rahaliselt toetada ei saanud. Kindlasti oli see ka väärt kogemus.

Jüri Ratase põllutööd lauatenniselaagris

Minu varaseim töökogemus lapsena oli suvel emaga välitöödel Eesti väikesaarte looduse uurimine. Esimene töö, mille eest tasu teenisin, oli Säraveres lauatennise laagris, kus tegime põllutöid.

Esimesed sissetulekud lapsena olid liiga väikesed, et oleksin saanud endale midagi suurt lubada. Kindlasti arendas lapsena töötamine kohusetunnet ja andis väärtuslikke kogemusi. Ühtlasi sain aru, et õppimisel on väga oluline roll tulevase töökoha leidmisel.

Kaia Iva ostis palga eest kõigepealt dressid ja siis kapi neile ümber

Meid on peres viis last ning kindlad kohustused kodustes töödes olid alati kõigil olemas, alustades tubastest toimetustest ning lõpetades heinateoga.

Muidugi kibelesime palgalisele tööle ning see oli nagu preemia - kui kodus olid asjad korras, alles siis. Esimest korda sain palgatööd teha pärast teist klassi, käisime kolhoosis kaalikaid kõplamas. Pärast 6. ja 7. klassi olin tööl kolhoosi sööklas. Teha tuli kõike, taigna sõtkumisest ja kartulite koorimisest nõudepesu ja põrandate küürimiseni. Päevad olid pikad ja tasu korralik. Palk kulus suures osas praktilisteks ostudeks. Mäletan, et sain osta Tšehhoslovakkia dressid ja teisel suvel riidekapi.

Lisaks muule kasulikule sain kogemuse, et kui oled valmis täitma ka tüütuvõitu kohustusi, siis ühel hetkel oled valmis ning on ka võimalus teha seda, mis on endale meelepärane ning mis piisavalt taskut täidab.

Igor Gräzini vanemad võtsid tema töötasu enda kätte

Alustasin kaastööd 12 aastaselt Eesti Raadiole - tegin lugusid. Vene keelses toimetuses, lastesaadetes, paar korda "Päevakajas", hiljem oli ka üksikud Vikerraadio kesk-öö programmid. Asi polnud rahas... olnuks valmis ära andma oma kõik-kõik asjad, k.a. mänguraudtee, et vaid saaks raadiole midagi teha. Aga tagantjärele mõtlen, et suhtes tollaste palkadega oli kuuhonorar umbes kolmandik keskmisest palgast, seega 7. klassi juntsu jaoks ikka oli. Aga kõik viimseni läks vanemate kätte.

Ene Ergma töötas maanteel

Loomulikult tegin ma keskkooli suvevaheaegadel tööd. Kõige raskem, aga väga hästi tasustatud töö oli linakitkumine. Olen olnud maalriõpilane, töötanud teedevalitsuses. Korrastasimine maanteede ümbrust. Tavalised tööd olid maasika -ja kartulikorjamine. Raha läks vahel perekonna sissetulekute hulka, aga enamasti kasutasin suveteenistust mõne sümpaatse riideasja ostmiseks. Tavaliselt käisin tööl kuu või kaks nädalat, sest suvel olin seotud paljude tennisevõistlustega.

Tarmo Tamme perel oli lehmaga diil

Käisin suvel isaga jõeäärsel luhal käsitsi heina tegemas ja selle töö eest kindlustas meie lehm kuuele lapsele piima. Samuti küsin suvel kolhoosis kõplamas, loorehal töötamas, karjas ja heinapalle küüni tassimas. Hästi ei mäleta, aga kindlasti sai autokauplusest oma raha eest kommi ja limonaadi osta ja osa raha läks kindlasti kooliriiete ostmiseks.

Laine Randjärve esimene 19.83

Minu esimene töökoht oli Raplamaal tädi juures, kus majandis kõplasime koos täditütrega kaalikaid, olin 8-aastane. Seal oli tegelikult teisi lapsi veel, käisin tööl umbes kaks nädalat. Mäletan, et olid pikad pikad vaod ja suvi oli väga soe. Palka sain 19 rubla ja 83 kopikat. Ma ei teagi, miks see nii täpselt meeles on. Hoidsin seda raha kuni detsembrikuuni ja siis ostsin peaaegu kogu raha eest nääriehteid.

Peeter Laurson kaevas kraavist muda ja teenis roppu moodi

Lapsena aitasin vanemaid majapidamistöödes. Meil oli suur aed kus kasvatati talveks omatarbeks aiasaadusi. Kevadel maakaevamine, sõnnikuvedu, külvamine ja istutamine; suvel rohimine muldamine ja heina niitmine, sügisel saagikoristus ning maakaevamine, talvel lume rookimine. Need olid tööd mille tegemisel sai vanemaid aidatud. Rahalist tööd sai käidud tegemas suviti kolhoosis. Nooremana sõitsin jalgrattaga 10 km kaugusel asuvate lautade juurde kus heinapallide lakka tõstmise eest maksti 12tunnise tööpäeva eest 15 rubla. Vanema koolipoisina käisin aga vikatiga kraavikaldaid niitmas ning labidaga kraavipõhjasid mudast puhastamas. Suve jooksul jõudsin kilomeetreid sellist tööd teha ning palk oli sadades rublades.

Saadud raha eest sai ostetud sügisel kooliriided, sportimisvahendid ja jäi veel üle taskurahakski. Lapseeas saadud töökogemus õpetas igat tööd väärtustama ja mitte valima - vajadusel tuleb teha kõiki töid, mis leiva lauale annavad. Samuti õpetas kogetu raha säästlikult kasutama.

Kalle Jents mässas maaparandustraktoritega kui suured mehed viina võtsid

Suviti tööl hakkasin käima juba 8-9 aastaselt, esimesed aastad ikka kolhoosipõllul kõplamas, mis oli ju eriti vastik ja tüütu töö, vanemaks saades tulid heinatööd ja rohujahuveski, kus teenis paremini ja töö oli lõbusam. Põhiliselt oli see Karksi kolhoosis või Kõrgemäe sovhoosis.

Keskkoolipoisina sain tööle Nuia EPTsse kive korjama ja see oli tõesti tolle aja kohta kõrgem klass. Töötasin maaparanduse objektidel, kus oli palju huvitavat tehnikat. Kui traktoristid kukkusid hommikul viina virutama, siis lasti minusugused poisid traktorirooli. See oli küll põnev. Tänapäeva töökaitse saaks muidugi infarkti, kui midagi sellist näeks. Sain selgeks mitmete keeruliste masinatega töötamise ja muidugi teenistus oli ka tolle aja kohta hea. Esimesed makid ja jalgrattad sai sügisel ostetud.

Kalev Kallo heinategu hobusega

Kuna elasin maal, siis tuli koduses majapidamises peenraid rohida, kurkide kastmiseks ojast vett tassida, heinategemisel riisuda, heina segada ja kokku tassida. Peale kuuendat klassi sai suviti sovhoosis tööl käidud, kus tuli peedipõlde kõblata, hiljem heinatöödel hoburehaga heina riisuda ja heina rõuku panemisel ja küünidesse vedamisel kaasa lüüa. Suurim asi, mille sain osta pärast suvevaheajal sovhoosis tööl käimist, oli tolle aja kohta väga hea "Turist" jalgratas. Töökogemus õpetas, et ilma tööta ei saa midagi ja et oma teenitud raha eest ostetud asi on kõige kallim asi.

Peep Aru asus viiendast klassist põllutöödele

Minu põlvkonna inimestele tüüpiliselt oli peredes iga teenitud rubla tähtis. Seepärast alustasin päris varakult. Töötasin kõikidel suvevaheaegadel alates viiendast klassist kuni kõrgkooli lõpuni. Alustasin kodukolhoosis kõplamise, heinatööde ja muude vajalike töödega, veidi suuremana usaldati mulle juba hobuse juhtimisega seotud töid. Keskkooli ajal tegin ehitustöid, kõrgkooli ajal juhtisin paaril suvel traktorit, kolmel suvel teenisin raha üliõpilasmalevas.

Nooremas eas kulus raha riietele ja koolitarvetele, osaletud sai ka esimese jalgratta ostul. Vanemas eas lisandusid kulutused meelelahutusele ja reisimisele.

Helmen Küti lapsepõlvesuved tulbisibulate keskel

Mõtlesin vastates tagasi ühele ilusamale ajale oma elus - lapsepõlvele.

Minu esimesed tasustatud tööd olid maasikate korjamine ja tulbisibulate puhastamine. Esimesel palgapäeval Lahmuse sohvoosi kontoris kassaluugi taga koos sõbrannadega oodatud raha eest ostsin endale teel koju kaalu rosinavahvlijäätise. Ülejäänud raha panin jalgratta ostmiseks kõrvale. Kogu ratta raha ma suvega ei teeninud, kuid kodused lisasid puuduva summa ning augustis ostsingi jalgratta.

Tunne omada iseteenitud raha, tegi kindlasti jalgratta hinnalisemaks ning andis mõistmise, et eesmärkide saavutamiseks tuleb teha tööd ja näha vaeva.

Samal teemal

29.10.2019
KOGEMUSLUGU | Kui lepid algul lihtsama ametiga, tekib ka nõutav töökogemus