Kommentaar

Rongisõit pole ajalukku vajunud  (4)

Vambola Paavo, ajakirjanik , 31. mai 2012 06:57
Üle aastate taastub rongiühendus meile lähima suurlinna Peterburiga. Jõuda seitsme tunniga Tallinnast Peterburi pole ju paha. Kuid bussiga saab tunni võrra kiiremini.

Hiljutisel bussireisil Neevalinna nägin, millises seisus on Vene poolel üleeuroopalise tähtsusega magistraal. On lõike, kus sõidukiirus ei küüni üle 40 km/h. Kui Vene pool renoveerib seoses 2016. aasta jalgpalli EMiga lähiaastatel raudteelõigu Ivangorodini, siis on viimane aeg mõelda kiirema rongiühenduse peale kahe linna vahel.

Viie tunniga Piiterisse?

Ermitaaži järjekorras ajasin juttu taanlastega, nemad sõitsid Helsingist Piiterisse Allegro-nimelise rongiga ja 350 km pikkune teekond vältas koos piiriformaalsustega kolm tundi! See on euroopalik tase ja taanlased olid silmini rahul. Pole mingi utoopia teha sama meie poolel. Miks ei võiks iidsest Tallinnast jõuda Peeter I rajatud linna näiteks viie tunniga? Eesti poolel on rongide kiirused juba praegu 120 km/h. Kui kõike seda suudavad tagada soomlased, keda eestlane üleolevalt põtradeks nimetab, siis kas meie oleme viletsamad?

Eesti raudteel on reisiliikluse korraldamisel midagi viltu juba aastaid ning keegi ei tee katsetki olukorda parandada. Kahe iseseisvuse aastakümnega oleks aeg hakata astuma muu Euroopaga ühte sammu.

Riik on kulutanud märkimisväärsed summad Tallinna–Tartu–Valga ja Tartu–Koidula raudteeliini korrastamisele. Kuid nüüd kuuleme üha enam, et uus Rail Baltica kiirraudtee, kui selle ehitamine üldse lähema nelja-viie aasta jooksul algab, hakkab kulgema hoopis läbi Pärnu. Kummalisel kombel kandub ka valitsuse sümpaatia selle variandi poole. Kui nii, siis oleme suured summad lihtsalt tuulde loopinud. Eesti suuruselt teine linn jääb tulevikuski riigi plaanides lihtsalt teivasjaamaks.

Kummaliselt kõlas hiljuti ERRi uudistes minister Partsi väide, et Lelle–Pärnu lõigu moderniseerimine pole rentaabel, sest uus kavandatav terastee hakkab suvepealinna kulgema Tallinnast otse.

Vähem kui kahe aasta pärast on Eestis uued Stadleri firma tänapäevased rongid. Kurb, kui need hakkavad logistama eelmise sajandi kiirusega.

Kui tuhapilved varjutasid Euroopa, kinnitas meile majandusminister, et 2012. aastal saame rongiga Varssavisse. Hea mees, kes lubabki.

Ühendus Poolaga on endiselt soovunelm ja kolm Balti riikigi pole raudteed pidi omavahel ühendatud.

Tänu erainitsiatiivile tuli selleks aastaks rongiühendus Peterburiga. Nüüd on vaja pöialt hoida, et GoRail peab sõna ja ei juhtu nii nagu neli aastat tagasi. Toona avati liin kärarikkalt, aga suleti peagi vaikselt. Tänane reaalsus on õnneks teine: vene turistide huvi Tallinna vastu on hüppeliselt kasvanud ja suureneb veelgi. Bussi asemel eelistab venelane vanast harjumusest kindlamat liiklusvahendit ehk rongi. Mis sellest, et kahe linna vahel hakkab sõitma päevinäinud diiselrong, mille vagunid on läbinud noorenduskuuri. Parem ikka kui mitte midagi.

Seni vaid bussidega Peterburi suunal opereeriv Lux Express on ka avaldanud huvi haarata paari aasta pärast ohjad rongiliikluses. Erafirma tahab riigilt kindlust ja jah-sõna. Seda pole veel antud. Viimane aeg on Stadleri rongiehitajatele öelda, et paar-kolm mugavat diiselrongi võiks lisaks teha ja ühendus Neevalinnaga paraneks oluliselt.

Ehk tuleb kunagi kõne alla ka Riia suund. Hiljuti hämmastas ühe uuringufirma avalikustatud raport, et rongiliiklus Riiaga on ebarentaabel. Millistele andmetele tuginedes see koostati ja keda küsitleti, jääb kokkuvõttes arusaamatuks. Juba praegu on teada, milline nõudlus valitseb Lõuna-Eestis ühenduse järele Riiaga. Kui Tartust pääseks sinna vähem kui nelja tunniga, ei hakkaks keegi autoga teekonda ette võtma.

Rail Baltic läbi Tartu

Sõitjaid jaguks nii Tallinna–Riia kui pealinna ja Tartu vahele. Tuleb paika panna inimeste liikumisi arvestavad väljumisajad. Seda on kinnitanud nii nõukogude aeg kui ka esimese vabariigi aegne kogemus. 1930. aastate teisel poolel väljus Tallinna sadamast igal õhtul kiirrong Riiga ja pärastlõunal Berliini. Praegune Eesti vabariik on kaugrongiliiklusele vee peale tõmmanud!

Rail Baltic läbi Pärnu on utoopia. Kusagil pole näha neid Euroopa seenioride horde, kes hakkaksid oma väsinud konte leotama sealsetes pärlivannides. Saksa pensionär eelistab endiselt Hispaania rannikut.

Viiemiljonilise Peterburi kaasamine ning jõudsalt areneva Pihkva oblasti edusammud annaksid aruka tegutsemise korral kuue-seitsme aasta pärast läbi Tartu kulgevale Rail Balticule olulise impulsi. Kui teha turismi ja transpordi alal koostööd Lätiga, siis pole majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile raketiteadus pakkuda näiteks lõunanaabritele Riia–Peterburi rongi marsruut läbi Tartu, Tapa ja Narva. Praegu käib see Põtalovo ja Pihkva kaudu, teekond vältab 13,5 tundi ning seda 21. sajandil! Läbi Eesti suunamine annaks rongile 3–4tunnise ajavõidu ja see oleks juba arvestatav argument. Sellisel juhul saaksime Tartust korraliku ühenduse nii Riia kui ka Neevalinnaga. Turistide hulk suureneks praegusega võrreldes kordades. Mugavusest rääkimata. Siin peaksid koostööd tegema Eesti riik, Tartu linn, maakonnad ja turismikorraldajad. Vajalik on riikidevaheline hea tahe ja koostöövalmidus.

Nüüd oleks vaja rongiliiklusega seonduvat edasi arendada ja kaasata koostööle erinevad regioonid ning miks mitte tutvustada mõtet ka ELi transpordivolinikule Siim Kallasele.

Tänapäeva maailma märksõna on avatus. Venelased võivad meile mitte meeldida, aga kui nad toovad siia palju raha, siis tuleb teha koostööd ja raha vastu võtta nii turismis kui ka transpordisektoris.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee