Eesti uudised

Jüri Adams: rahvas peab maksma kinni oma valitsejate võimulpüsimise (12)

Juhan Haravee, 31. mai 2012 06:57
Jüri Adams
Erakondade rahastamise korraldus on seadusandjale muret valmistanud juba aastakümneid. Korduvad katsed seda erakonnaseaduse muutmisega nüüdisajastada, et luua läbipaistev ja õiglane süsteem, pole kandnud vilja.

"Praegusel hetkel on meie erakondade rahastamise korraldus maailma ulatuses küllalt ebatavaline," väitis endine justiitsminister Jüri Adams läinud pühapäeval Kuku raadios. "Suurem osa erakondade rahalisi vajadusi kaetakse riigieelarvest ja suhteliselt väike osa hangitakse kuidagi teist moodi. Selles mõttes sarnaneme pigem nõukogude tüüpi postkommunistlike riikidege, kus rahval lastakse valitsejate pidevalt uuenev võimulpüsimine oma taskutest kinni maksta. Praeguses olukorras me maksame kinni nii tele- kui ka raadioreklaamid või kodupostkastidesse toodud agiteerivad väljaanded ja paberid. Ilma, et me oleksime neid tellinud või kuskil öelnud, et meie endi makstud maksuraha taoliselt ära kulutataks."

Praegu on asi Adamsi sõnul korraldatud nii, et iga riigikogus omatav koht toob riigieelarvest erakonna kassasse keskmiselt pool miljonit eurot.

"Erakondade rahastamisest rääkides tuleks meie lähiajalugu jagada kaheks," räägib Adams. "Kuni aastani 2004 kehtis üks korraldus ja pärast uue erakonnaseaduse jõustumist 1. jaanuaril 2004, kehtib uus kord. Kui varem koguti valimiskampaaniate raha annetustest, siis uue korra kohaselt saavad suurema osa rahast, mida nad kampaaniatele kulutavad, riigieelarvelistest eraldistest. Nüüd on juba 7–8 aastat kehtinud selline praktika, et erakonnad teevad valimiskampaaniad võlgu ja hiljem järk-järguliselt maksavad protsentidega riigi poolt laekuvatest summadest võla tagasi."

Endise riigikogu liikme ja Isamaa liidu asesimehele Vootele Hanseni sõnul keelustati 1995. aastal seadusega riigi- ja omavalitsuste asutustel ja nende omandil põhinevatel ettevõtetel, samuti välisriigi ja sealsete omavalitsuse osalusel toimivate ettevõtete annetused erakondadele. Ka välisriikide erakondade abi oli Hanseni väitel neil aastail märkimisväärne.

"Välisriigi erakonnalt saadud rahast tuli aga nädala jooksul teada anda asutusele, kes tegeles erakondade registreerimisega – alguses oli selleks justiitsminister, hiljem kohus," meenutab Hansen.

Riigieelarvelised eraldised on Tartu ülikooli riigiõiguse professori Ülle Madise hinnangul oluline probleem just seetõttu, et puudutab erakondadevahelist vaba ja ausat konkurentsi. "Tegelikult viis ka riigieelarveliste eraldiste kolmekordistamine 2003. aastal ja selle summa hilisem suurendamine selleni, et erakondade organisatsioonid on muutunud suureks, kulukaks ja väidetavalt on töötasud, mida seal makstakse, küllaltki kõrged," räägib Madise.

Madise sõnul asutigi vahetult pärast 2003. aasta valimisi uustulnuk Res Publica juhtimisel erakondade rahastamist ümber korraldama. "Seal oli nii häid kui ka mitte nii häid muudatusi," ütleb professor. "Siis loobuti ka erakonna sidusorganisatsioonidele kehtestamast neid piiranguid, mis kehtisid erakondade suhtes. Seega jäeti alles võimalus rahastamisskeemide kasutamiseks, mida ei põlanud ära ei Reformierakond, Res Publica ega ka Isamaa."

Jüri Adamsi sõnul hakkasid 1990. aastate teisel poolel erakondade kõrvale tekkima juriidilised isikud, kelle põhiliseks eesmärgiks oli erakondade tarvis vajaliku raha kogumine ja selle erakondadele üle andmine.

"Selles pole ju mitte midagi pahasti," väidab Adams. "Selliseid organisatsioone on ka mujal maailmas. Meil näeb see aga veidi teistmoodi välja. Meie seadus nõudis, et avalikkus peab teada saama, kes on teinud annetuse, kui suur see on ja üldiselt kuidas seda on kasutatud. Tolleks ajaks olid välja kujunenud ringkonnad, kus on olemas annetuste tegemise võimekus, kuid olid ka mitmesugused põhjused, mispärast ei tahetud oma õiget nime annetuse juurde öelda. Ma ei arva, et siin oleks tegu mingi kuritegeliku raha liikumisega, mis tuleb näiteks narkokaubandusest."

Oma nime all ei soovitud aga siiski annetusi teha – legaalsetel arvetel polnud selliseid summasid ja maksudest kõrvalehoidmine oli üldlevinud. Käiku läksidki purupaljad variisikud ja muud nipid. Annetused toodi tihtipeale suure kotiga ning jäeti arvele võtmise formaalsused saaja mureks.

"2004. aastal tuli veel kaks keeldu," meenutab Hansen. "Esiteks, et annetusi ei võinud enam teha juriidiline isik. Inimesed aga pole Eestis kunagi kõige paremad annetajad olnud. Annetajad olid tihti väikeettevõtted, kellelt erakonnad käisid ise raha küsimas. Suurtel erakonnaüritustel oli kasutusel ka karbikorjandus. Ka see keelati ära. Kui keegi seda siiski tahtis teha, ka siis pidi annetaja olema näo ja nimega, kes ütleb, et tema annab selle raha."

"Seadus ja õigus on meie riigis karjuvas konfliktis," väidab endine justiitsminister Adams. "Juristi seisukohalt pole võimalik põhjendada, miks juriidiline isik võib teha annetusi kirikule, lasteasutusele või laulu- või tantsuvõistluse programmi, aga ei tohi annetada erakondadele. Kas erakonnad on siis mingid paariad või kuradid, samas kui ülejäänud on kõik inglid? Selles on midagi väga nõukogudelikku, kui kehtestatakse keelud, millest kümned tuhanded inimesed hiilivad lihtsalt kõrvale, kasutades musta kassat või raamatupidamisnippe."

"Juriidiliste isikute annetuste keeld tuli siis, kui riigieelarvelisi eraldisi erakondadele kolmekordistati," lisab Vootele Hansen. "Annetusi hakkasid seejärel tegema isikud ja kasvas lihtsalt silmakirjalikkuse määr."

Miks kadus istungi protokoll?

Professor Ülle Madise on nördinud, et muidu laitmatult töötavalt riigikogu kodulehelt on kõrvaldatud ühe olulise mõttevahetuse ülestähendus.

"See oli 184 SE, erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu 11..2003 põhiseaduskomisjoni korraline istung. Varem oli, enam pole," kurdab Madise.

Margit Liivoja riigikogu pressitalitusest: "Kõigepealt täname Õhtulehte ja professor Ülle Madiset asjale tähelepanu juhtimast. Selgituseks niipalju, et tehniliselt ei olnud võimalik aastal 2003 laadida infosüsteemi ühel päeval toimunud kahe istungi protokolle. Süsteem kuvas välisveebi ainult esimese istungi protokolli, mis polnud eelnõu 184 SE arutelu kajastav protokoll. Nüüdseks on teise istungi protokoll lisatud eelnõu 184 SE menetluskäigu juurde. Need on loetavad http://www.riigikogu.ee/?op=emsplain&content_type=text/html&page=mgetdoc&itemid=033570014."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee