Kommentaar

KOMMENTAAR | Maksuseadus pea pealt jalgade peale (5)

Jaan Metsaveer, TTÜ emeriitprofessor, 22. mai 2012, 07:00
Viimasel ajal on ka valitsusparteid hakanud rääkima sellest, et tööjõumakse on vaja vähendada. Praegune tööjõu maksukoormus on tõesti liiga suur. Kahjuks aga kaasnevad jutuga tööjõumaksude vähendamisest jutud kaudsete maksude suurendamisest, sest käibemaks ei olevat tööjõumaks.

Tegelikult aga pole ju oluline, millise maksuga on tegemist, oluline on vaid see, kui suure osa tööandja poolt kulutatud summast saab töövõtja kasutada oma elu korraldamiseks. 1000 eurost, mis ettevõtja praegu kulutab, läheb riigile 522 eurot ja töövõtja toidu, elektri, toasooja jne müüjatele ainult 478 eurot. Riigile minev summa jaguneb seejuures sotsiaalmaksuks (245 eurot), töötukassa maksuks (32 eurot), tulumaksuks (126 eurot) ja käibemaksuks (119 eurot). Kuna eelnevas ei ole arvestatud aktsiisimaksudega, siis tegelik tööjõu maksukoormus läheneb aga 60 protsendile tööjõukulust.

Sotsmaksu lagi ei aita

Sotsiaalmaksu vähendamine käibemaksu suurendamise arvel ei ole lahendus. Sotsiaalmaksu osaline asendamine käibemaksuga ei paranda, vaid hoopis halvendab olukorda. Miks see nii on? Kui nüüd vähendada sotsiaalmaksu ja käibemaksuna kasseerida sisse sama summa, siis tõesti esmapilgul tundub, et tegu on sisutühja manöövriga, mis midagi ei muuda ei tööandaja ega töövõtja jaoks.

Tegelikult aga suurendatakse väikese sissetulekuga inimeste maksukoormust. Põhjus on selles, et väikese sissetulekuga inimesel läheb see sissetuleku tervenisti elamiskuludeks ja seega maksab ta käibemaksu kogu summalt. Suurema sissetulekuga inimesed aga viivad elamiskuludest üle jääva raha suures osas Eestist välja ja seega maksavad ka käibemaksu teistesse riikidesse. Eesti jaoks on see kadunud raha, mis sotsiaalmaksu korral jääks Eestisse. Seega selleks, et riigi tulud ei väheneks, tuleb väikese sissetulekuga inimestelt käibemaksuna sisse kasseerida rohkem kui vähendati nende sotsiaalmaksu.

Veel räägitakse sotsiaalmaksule lae kehtestamisest. Tegelikult puudutab see põhiliselt kõrgeid riigiametnikke, sest eraettevõtluses tehakse need, kellele ollakse nõus kõrget palka maksma, üldjuhul aktsionärideks ja nende suur palk makstakse välja dividendidena ilma sotsiaalmaksu maksmata. Kuna selline võimalus on loodud, oleks ju rumalus ettevõtjal seda mitte kasutada. Vast ainult mõned firmad, näiteks Skype, kasutavad lühiajaliselt kõrgepalgalist välistööjõudu, kelle eest nad maksavad kõrget sotsmaksu. Võrreldes kõrgete riigiametnikega on nende arv siiski väike.

Probleemiks raha väljavool

Probleemiks on väike sisekäive ja suur raha väljavool. Selline maksusüsteem, kus põhilise osa maksudest moodustavad tööjõumaksud, ei ole õiglane ka ettevõtjate suhtes. Ülekohtune on see tootmisega tegelevate ettevõtjate suhtes, kellel on vaja palju töötajaid, sest need ettevõtted peavad riigile maksma suuri makse, väikese töötajate arvuga ettevõtted aga ei maksa peaaegu midagi. Seega süsteem soosib tugevalt väikese töötajate arvuga ettevõtteid, näiteks igasuguseid vahendajaid.

Tulemuseks on see, et tootmises on väikesed palgad ja riigis suur tööpuudus. Väikese palgaga töötaja peab kogu aeg otsima lisateenistust ning temast ei saa ettevõtte patriooti. Seetõttu on tema tootlikkus väiksem kui suurema palgaga töötaja panus. Tagajärjeks on nokk kinni saba lahti. Palka ei saa suurendada, sest tootlikkus on väike, ja tootlikkust ei saa suurendada, sest palkadeks ei jätku raha.

Lisaks väikesele tootlikkusele takistab ettevõtte arengut ka see, et rahvas on vaene ega suuda ettevõtete toodangut piisavalt osta. Tulemuseks on väike sisekäive ja nõrk siseturg. Elamine ilma tugeva siseturuta ei ole aga jätkusuutlik. Samal ajal toimub suur raha väljavool riigist, sageli maksuvabalt. On ju sageli kuulda, kuidas välisminister aitab luua sidemeid, et Eesti investorid saaksid oma raha viia Kasahstani, Ukrainasse või kusagile mujale, peaasi, et Eestist välja.

Eeskujuks Soome maksusüsteem

Mida teha? Esimese sammuna on oluline pöörata maksuseadus pea pealt jalgade peale. Kõiki ettevõtteid ei saa mõõta ühe mõõdupuuga. Eestis uusi, nii materiaalseid kui ka vaimseid väärtusi loovate ja inimestele tööd andvate ettevõtete makse tuleb vähendada. Rohkem aga tuleb maksustada väikese töötajate arvuga, kuid suure kasumiga ettevõtteid. Samuti tuleb oluliselt rohkem maksustada Eestist välja minevat raha. Välja läheb aga raha eri teid mööda. Ilmselt tuleb ettevõtte tulumaks sisse kasseerida tulu tekkimisel. Tootmisettevõtete toetamiseks võiks neile, kes loovad uusi töökohti või laiendavad tootmist, hiljem tagastada osa tulumaksu.

Ka progresseeruv üksikisiku tulumaks on omal kohal, sest jätab Eestisse muist suurema sissetulekuga inimeste elamiskuludest üle jäävast rahast, mis praegu suures osas viiakse Eestist välja. Lisaks saaksime vähendada oma postsovetlikku mainet ja näidata, et pürgime arenenud demokraatlike riikide hulka. Põlata ei tohiks ka kapitalimaksu ja luksuskaupade aktsiisimaksu. Kokkuvõtteks – tuleks üle minna maksusüsteemile, mis on levinud Põhjamaades ja teistes arenenud riikides. Näiteks võiks võtta Soome maksusüsteemi veidi vähendatud maksumääradega. Tuttav maksusüsteem meelitab välisraha paremini kui võõras ja kahtlane süsteem.

Raha jagamisele saame mõelda alles, siis kui maksusüsteem on reformitud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee