Eesti uudised

Ekspäästja: hirmus kahju, et komando suleti, aga midagi pole enam teha.... (33)

Arvo Uustalu, 17. mai 2012, 07:01
RUUPORITE TRANSPORT: Võnnu komando ruuporeid ootab ees mõni allesolev komando. Foto: Aldo Luud
"Olen igavesti tänulik meie supermeestele. Nendeta oleks mu esivanemate majast järel vaid tukid," ütles tulekahju üle elanud talumees eile, kui koos paljude teiste komandodega suleti ka Tartumaal Võnnu aleviku oma.

Kodumaja põlengu üle elanud Vahur Turba teab, kui kiiresti puitmajas tuli levib.

"Minut-kaks on üüratu aeg. Tules hävisid mööbel ja dokumendid, aga katus jäi tänu kohalikele päästjatele peale," lausub ta.

Igal mehel rääkida oma lugu

Eile kell 8 lõpetasid töö üheksa pääsekomandot. Eesti päästeala töötajate ametiühing tahtis suletavate kutseliste päästekomandode austuseks korraldada meenutusürituse. Plaanis oli iga isikkoosseis ja päästetehnika oma komando juures üles rivistada ja lülitada üheks minutiks tööle alarmseadmed. Päästeameti juhtkonna vastuseisu tõttu tuli plaanist loobuda, kuid vähemalt Võnnu mehed tegid oma mälestussireeni ära. "Ega me siin mingit demonstratsiooni tee. Viimane rivistus võiks ikka olla ja komando mälestuseks üks sireenihuile," ütlesid Võnnu komando päästjad viimase valvekorra järel.

Eile kell 9 kogunes Võnnu alevikus asuva, nüüd siis juba endise riikliku päästedepoo ukse taha kümmekond päästjana leiba teeninud või teenivat nukrate nägudega meest. Depoo seinal lehvib lipp, tagasihoidliku leinalindiga.

Eemalt läheneb postiljon, kes depoosse enam posti ei too, kuid kes üritab meeste tuju tõsta.

"Noh, kus siis pidu toimub?" küsib ta lõbusalt.

Mehed elavnevad veidi ja nendivad, et Läänistesse tuleb autolavka ja peied pidamata ei jää.

Peaaegu igaühel on rääkida inimese päästmise lugu, kuid meeste näpud näitavad üksmeelselt Silver Lastiku peale, kellest koondamisreha käis üle juba veidi aega tagasi.

"Viie aasta eest kihutasime Emajõele, kus Kavastu parve lähedal oli mees uppumisohus. Leidsime ta üles abikarjete peale. Aga selleks hetkeks, kui mina ujudes temani jõudsin, suutis ta vaid ainult hingata ja üle minuti poleks ta kindlasti enam vastu pidanud," meenutab Lastik. "Vesi jões oli külm, vool tugev ja mees suur ja raske, aga kaldani suutsin kuidagi ära ujuda. Kuna päästetu jalgel seista ei suutnud, tuli ta sooja lohistada. Mehe elu päästis see, et meil oli Võnnus komando."

Ainuüksi Võnnu alevikus on kohalikele päästjatele põhjust tänulik olla nii mõnelgi perel. Teiste seas Kallel, kelle maja arvatavasti süüdati, ja neljakordses kortermajas elanud paljulapselisel Kapside perel. Kolm aastat tagasi olid päästjad küll kohe abis, kuid sellele vaatamata tuli kiirabil neli last vingumürgitusega 30 kilomeetri taha Tartu Ülikooli kliinikumi viia. "Lapsed olid nõgised nagu kuradid," ütlevad päästjad.

Võnnu komando juures tassib keegi sidetehnikat ja ruuporeid autosse, meenutatakse häid aegu ja arutatakse, kuhu grillima minna. Mehed ei lahku oma endise töökoha eest vaguralt nagu tallekesed. Üks neist libistab end vaikselt punasesse autosse ja üle aleviku kaikub mälestussireen, millega ühineb kohe ka teine.

Kolm endist komandopealikku lukustavad sümboolselt depoo ukse.

"Hirmus kahju, aga midagi ei ole enam teha. Teine tunne on nagu ihus kohe," ütleb üks ekspäästjatest mornilt.

Keegi meestest võtab seinalt lipu, keerab kokku ja viib depoosse.

Komando laenatud Volvo läheb Puhja valda tagasi, parasjagu

formeeritavale vabatahtlike komandole jääb GAZ-66. Vabatahtlikuks on end kirja pannud pisut üle 20 inimese. Nende eestvedaja Karl Kellamäe sõnul registreeritakse mittetulundusühing

24. mail.

Kurvale sündmusele optimistlikumaid toone tooma tulnud Lõuna-Eesti päästekeskuse Tartumaa päästeosakonna osakonnajuhataja Jüri Hrabrov lausub, et ka vabatahtlikud võivad edaspidi suitsu sukelduda ja inimelusid päästa.

"Kui alles jääb sama tehnika ja väljasõitudel on koolitatud mehed, siis miks mitte. Võnnu vabatahtlikele tuleb hakata hapnikuaparaate taotlema," ütleb ta.

Grillpeielauda suunduvad mehed seisatavad hetkeks ja ütlevad, et Võnnus austatakse päästjaid nõnda: kui nemad ise lõket ei tee, siis ei tee seda keegi.

Tulekahjudest seni puutumata jäänud kortermajas elav Igor sülitab kolm korda üle õla. "Aga loomulikult on nüüd hirm, tiku võib ju visata ükskõik kes."

Päästeameti pressiesindaja Martin Vallimäe sõnul pakuti komandode ümberkorralduste käigus tööd kõigile, keda muudatused puudutasid. 69 mehest otsustas pakkumist mitte vastu võtta 17. Võnnu päästjad ütlesid Õhtulehele, et kümnest nende mehest otsustas neli liialt kaugel olevates komandodes pakutavast tööst loobuda. "Võib tsiteerida päästeameti peadirektori asetäitjat Kuno Tammearu, et sellisel moel avaldatakse au hukkunud teenistujatele. Me ei leina ja selline üritus oleks olnud kohatu, eriti arvestades, et kuu aega tagasi hukkus üks meie seast," selgitab Vallimäe, miks eilehommikused komandode mälestusüritused ära keelati.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee