Maailm

Balkani timukas jääb süüdimõistmisel elu lõpuni vanglasse (14)

Aadu Hiietamm, 17. mai 2012 07:01
KOHTUS: Advokaatide sõnul puruhaige Ratko Mladic oli eile Haagis tribunali ette astudes pealtnäha hea tervise juures. Foto: AFP/Scanpix
Haagis tegutsevas ÜRO endise Jugoslaavia sõjaroimatribunalis algas eile põnevusega oodatud kohtuprotsess Bosnia serblaste endise armeejuhi Ratko Mladici üle. Balkani timukaks kutsutavat kindralit peetakse kõige õudsemaks sõjakurjategijaks pärast Teist maailmasõda.

Kohtuprotsess algas süüdistuste ettelugemisega. Ratko Mladići (69) paturegister on pikk. Kõige jubedam episood selles on 1995. aasta juulis korraldatud Srebrenica veresaun, kus julmalt tapeti 8000 moslemi poissi ja meest vanuses 12–77 aastat.

Kindral Mladići sõnul on kõik süüdistused vastikud ja koletuslikud, kuid isiklikult teda need ei puuduta. "Ma kaitsesin ainult oma maad ja rahvast," on Bosnia serblaste endine väejuht korduvalt rõhutanud ja lisanud, et tema pole tapnud ühtki moslemit ega horvaati.

Varjas end õiguse-mõistmise eest 15 aastat

ÜRO endise Jugoslaavia sõjaroimatribunal (ICTY) esitas Ratko Mladići vastu süüdistuse juba 1995. aasta novembris, kuid tal õnnestus end õigusemõistmise eest varjata üle 15 aasta.

Kuni 2000. aastani elas Mladić Belgradis poolavalikult tollase presidendi Slobodan Miloševići kaitse all. Pärast Miloševići kukutamist tuli Mladićil end hoolsamalt varjata, kuid tõenäoliselt oli tal mõjukaid abistajaid.

2010. aastal panid Serbia võimud Ratko Mladići tabamiseni viiva info eest välja 10 miljoni euro suuruse preemia, viis miljonit lubas maksta ka USA.

Ratko Mladić vahistati mullu 26. mail Belgradist loode pool tunnise autosõidu kaugusel Lazarevo külas oma onu Branislav Mladići majas, kuhu ta oli elama asunud umbes kaks nädalat varem.

Mladić tabati hommikul otse voodist. Tal oli käeulatuses kaks laetud püstolit. Vastupanu Milorad Komadići nime all elanud mees siiski ei osutanud ja tunnistas kohe ka üles, et jaa, tema ongi Ratko Mladić.

Serbia võimud teatasid pärast julgeolekujõudude edukat operatsiooni, et lubatud preemia jääb välja maksmata, sest mees tabati tavalise operatiivtöö käigus.

Protsess võib kesta kolm aastat

Eile alanud kohtuprotsess võib kesta isegi kolm aastat. Kui Mladići tervis on tõepoolest nii halb, nagu advokaadid väidavad, siis võib ta muidugi enne protsessi lõppu surra. Nii juhtus Haagis näiteks Serbia endise presidendi Slobodan Miloševićiga, kes suri 2006. aasta märtsis kongis südameinfarkti enne kohtuotsuse väljakuulutamist.

Pooleli on Haagis praegu kohtuprotsess Bosnia serblaste endise juhi Radovan Karadžići (66) üle. Tema suutis end õigusemõistmise eest varjata ligi 13 aastat ja tabati 2008. aasta juulis Belgradi lähedal. Karadžić jalutas linnas vabalt ringi, sest oli oma välimust tundmatuseni muutnud: kasvatanud endale pikad juuksed ja pika valge habeme ning kandis prille. Ta kasutas valenime Dragan Dabić ja viljeles ühes Belgradi erakliinikus alternatiivmeditsiini.

Pärast Karadžići ja Mladići vahistamist kuulutati Serbia ametlikult Euroopa Liidu kandidaatriigiks. Serbia presidendi Boris Tadići sõnul toob see staatus Serbiasse uusi välisinvesteeringuid.

Sarajevo ja Srebrenica

Haagis eile tribunali ette astunud Ratko Mladic juhtis Bosnia sõja ajal aastatel 1992–1995 Bosnia serblaste vägesid. Sõjas sai surma vähemalt 40 000 tsiviilelanikku ja 60 000 sõjaväelast.

Mladicit süüdistatakse vangilaagrite rajamises, Sarajevo 44 kuu pikkuses piiramises, mille tagajärjel hukkus 10 000 elanikku, ja Srebrenica veresaunas, kus tapeti 8000 moslemi meest ja poissi.

Mladici käsul ründasid tema väed 1995. aasta juulis ÜRO vägede kaitse all olnud Srebrenica enklaavi. 500 Hollandi sõdurit 15 000 ründajale vastupanu ei osutanud.

Ratko Mladic tõi Srebrenica lastele kommi. Ta patsutas neid põsele ja ütles: "Ärge kartke, keegi ei tee teiele midagi." Seejärel andis ta käsu tappa laste isad ja vägistada nende emad. Kahe päeva jooksul saadeti julmalt teise ilma 8000 Bosnia meessoost moslemit.

Paljud serblased peavad Ratko Mladicit tänini patrioodiks ja kangelaseks, mitte sõjakurjategijaks.

Samal teemal

22.11.2017
Ratko Mladić ehk Bosnia Lihunik mõisteti eluks ajaks vangi
27.06.2017
Hollandi valitsus on Bosnia veresauna eest osaliselt vastutav
11.07.2015
Srebrenica veresaun võib korduda
10.02.2014
Tartu vanglasse saabus karistust kandma Bosnia sõjakurjategija

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee