2
fotot
ELU AJARATAS: Eesti rahvatantsu särav legend Anna Raudkats oli kord Laine Mesikäpale lausunud: «Sa ei tohi olla tuima, viitsi ei vihane seista. Sa pole tuimade talust ega vaikude vahelta. Sa oled lauliku soost…» Aastal 2004 lausus need samad sõnad Laine Mesikäpp leigar Marika Ojale. See aasta hiljem tehtud pilt on üks viimaseid, kus laulik meedia kaamerasilma ette jäi. (Arhiiv (Õhtuleht))

 27.02.1917 - 5.05.2012

"Veel kaks nädalat tagasi tuli Lainega jutuks suvine Soome-Eesti tantsupidu Tamperes. Et Leigarid on seal asjalised, siis tahtsin temaga hiljem, kui ta on insuldist toibunud, üksikasjades nõu pidada. Ta vaatas mulle otsa ning ütles rahulikult: seda oskad sa juba ise," meenutab Marika Oja Leigaritest viimast kohtumist Eesti laulu- ja tantsupidude ikooni Laine Mesikäpaga. Laine pilgus oli hüvastijätt.

"Pere üheksanda lapsena sündinud Laine tavatses enda kohta öelda, et ta on oma isa-ema üheksas laine, tema jäigi pesamunaks. Lainel oli õnnestki õnnemat õnne elada pikk ja sisukas elu" räägib leigar Marika Oja. Kahe leelotaja ja helletaja teed ristusid Leigarites siis, kui Laine Mesikäpp 1993. aastal Draamateatrist lahkus.

Kunstlaulmist õppimata helises Laine Mesikäpa hääl

metsosopranist kolo­ratuurini. "Meil, lauljatel, oli kõigil temalt väga palju õppida, kuna Laine näitlejaoskus oli nii suur, et lauldes täitis ta enese ja lauluga kogu väljaku." Marika Oja, kes on aja jooksul üles kirjutanud kümneid rahvalaule, on õppinud esileelotajalt ka regivärsi seadmist ja hoidmist.

Oma hingelt jäänud Laine Mesikäpp aga elu lõpuni esimese Eesti aegse väga korraliku koduse kasvatuse saanud tütarlapseks. "Laine ei sallinud silmaotsaski matslust. Teda häiris, kui keegi maha sülitas või labaseks muutus," räägib Marika Oja.

Hindamatu pärand ühendab

2004. aastal pärandas Laine Mesikäpp ühe tantsupidude hinnalisema reliik­via – Anna Raudkatsi hõbepreesi – Marika Ojale. "Minule oli see väga suur üllatus, lausa sõnatuks võttis! Reliikvial on hindamatu kultuuriväärtus: see ühendab tantsuema Anna Raudkatsi vanemate sugu ja leelotajat ning näitlejat Laine Mesikäppa. Laine käes oli talisman koguni 50 aastat, mina katsun seda hoida vähemalt 40 aastat."

Erinevalt Laine Mesikäpast, kes kallist aaret kodus kapis hoidis (Oja sõnul tunnistanud Laine talle, et kardab hõbepreesi kanda, äkki venelased tulevad ja võtavad ära), kannab Marika Oja hinnalist pärandit väga erilistel kultuurisündmustel oma rahvariiete kroonijuveelina.

"Laine oli südametunnistuselt väga eestimeelne, kuid samas polnud tal venelaste vastu midagi. Ta võitles venestumise vastu ning muretses kangesti selle pärast, et eesti rahvakunst suure naabri mõjutustest ei hääbuks."

Viis Stalinit reas

Laine Mesikäpp rääkinud meeleldi oma sõjajärgsetest imelikest juhtumistest. Marika Oja meenutab neist ühte: "Kutsutud Laine Moskvasse esinema. Õpetati, et laval lauldes pööraku pilk rohkem vasakule, seal esimeses loožis istub seltsimees Stalin. Kui pärast kontserti Lainelt küsiti, et noh, nägid Jossif Vissarjonovitši, visanud Eesti esileelotaja käega – neid vuntsidega Stalineid oli viis tükki ühes reas, kes neist õige, ei tema tea."

Leigar Marika naerab, et ju Stalinil oli hirm oma elu pärast, seepärast olidki julgestuseks "vennad" kõrval.

Legendiks on saanud ka järgimine lugu: juubelilaulupeo eel nõudnud kultuurijuhid Laine Mesikäpalt, et tema karjasehelletuses kõlaksid lubadused parteile – mitu liitrit piima lehmalt lüpsame, mitu tsentnerit vilja koristame. Laine proovinud selgitada, et regilaulu sisse ei sobi kuidagi sõnad "viljasaak" ja "väljalüps". Aga lubadus pressiti ikkagi välja: pead laulma ja vsjo! Kui laulmiseks läks, siis Lainel lubadus ununes. Hiljem öelnud Laine tähtsatele ninadele, et oh mu vaene vana pea, närv ka sees. Liitrid ja tonnid seepärast justkui pühitud meelest. Jäigi Mesikäpp karistuseta.

Vene keelega raske

"Laine vene keele oskus oli viletsavõitu ja kuna meil temaga on hääled üsna sarnased, siis Eesti NSV päevil, kui tantsupidudel tuli vahetekste lugeda ka vene keeles, lugesin neid Komsomoli staadioni servas mikrofoni mina. Mitte keegi ei saanud aru!" räägib Õilme Krell, Laine Mesikäpa õe Salme tütar, kellel noorusliku tädiga oli vanusevahet kõigest 17 aastat. Õilme Krell on Tartu Ülikooli rahvakunstiansambli asutajaliige ja omaaegne ETV rahvakunstisaadete toimetaja.

Laine Mesikäpp esitas regilaule ja leelosid kõigil eelmise sajandi laulu- ja tantsupidudel alates 1947. aastast. 1950. aasta üldlaulupeol oli eeslaulmise pikkuseks koguni 75 värsirida. Näitlejannast esileelotaja mälestusi on talletanud teatriloolane Kalju Haan: "Selle iga rida tsenseeriti, pandi Stalini nimi sisse ja hoiatati, et ma ühegi silbiga eksida ei tohi. Olin kange eit jah, ma ei lasknud sisse panna kolhooside eesrindlike lüpsjate nimesid... Sain vabaks ka sellest, et ma ei pidanud vene rahvarõivas ja teatud kohtades vene keeles ja eesti viisil sedaviisi laulma," vahendab Haan lahkunu kunagisi sõnu.

Laulab edasi taevastel lavadel

Marika Oja sõnul oli Laine Mesikäpp omadest hoitud ja nii laulurahva kui ka teatriinimeste poolt meeles peetud kuni elu lõpuni. Viis viimast aastat elas laulupeolegend Iru hooldekodus ja oli oma eluga üpriski rahul. "Esialgu me temaga isegi laulsime – rõdu peal ja hooldekodu siseõues. Kuid siis ütles Laine, et jääb ära, kui tema ei saa korralikult hääleseadet teha."

Marika Oja lisab, et Lainel oli küll omaette tuba, kuid ta arvestas naabritega ega tahtnud hääleharjutustega nende rahu häirida. Aega ja tahtmist Laine Mesikäppa Iru-päevil külastada on leidnud teiste kultuuriinimeste seas endine presidendiproua ja folkloristika gold old lady Ingrid Rüütel.

27. veebruaril oli Laine Mesikäpal 95 aasta juubel. Teatriliidult imelist lillekimpu juubelipäevaks saades tuli auväärses eas sünnipäevalapsel hulgaliselt vastu võtta tervitusi ka telefoni teel. "Südame tegi soojaks, et helistajate hulgas oli neidki, kes oma kõrge vanuse ja haiguse tõttu pidid telefoninumbri valimiseks kõrvalist abi paluma," ütleb Marika Oja tunnustavalt.

Õilme Krelli jutust selgub, et kuigi Looja polnud Lainet õnnistanud lapsega, oskas ta olla saatusest üle. "Laine oli abielus rahvakunstiga, rahvalaulud olid tema lapsed."

Marika Oja kinnitab, et Lainega on kõik vajalikud jutud räägitud. "Koos pärandiga on kohustus leida ka Anna Raudkatsi preesile kunagi uus vääriline omanik. Arvas Lainegi seda, et küllap see talisman Leigaritele jääb, olid ju just Leigarid läbi nõukogude aja kõige kompromissitumad eestluse kandjad."

Täna saadetakse rahvalaulik ja näitleja Laine Mesikäpp viimsele teekonnale. Ja kes teab, ehk avaneb tal taevastel lavadel võimalus laulda taas kord koos Einari Koppeliga. Teatrilukku on Laine Mesikäpp kirjutanud eelkõige Koidula Maiena "Säärasest mulgist", kuid omal ajal laulis ta "Parvepoistes" Einari Koppeliga surematut duetti – rahva suureks rõõmuks ligi 200 korda ühtejärge.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis