Eesti uudised

Riigikogu: tasuta kõrgharidus saagu vaid rikaste privileegiks (41)

Juhan Haravee, 11. mai 2012, 07:05
Tudengid jaanuaris Toompeal: Lumi on sulanud, paha seadus vastu võetud, aga valitsus läheb edasi!  Mati Hiis
Kuna riigikogu võttis kord juba presidendi poolt välja kuulutamata jäänud kõrgharidusreformi käima lükkava seaduse taas vastu, plaanivad tudengid uuesti selle vastu protestima hakata.

Väidetavalt vahepeal normitehnilise kosmeetika läbinud seadus ei rahuldanud ka riigikogu opositsiooni, mistõttu hääled jagunesid eilsel hääletusel üsna napilt – eelnõu sai 52 poolt- ja 42 vastuhäält.

Samal teemal

"Seaduse menetlemise algusest peale on räägitud ühte: kõrgharidus peab toetuma mitte ainult ühele, vaid kahele seadusele. Nii nagu tugev ja terve inimene toetub oma kahele jalale, ja hea, kui need jalad oleks enamvähem ühes mõõdus," ütles keskerakondlane Aadu Must. "Teine jalg selle seaduse kõrval pidi olema vajadustepõhiste õppetoetuste seadus. Meile kogu aeg räägiti: ta on teel ja ta on teel ja ta on teel."

Sotsid kiruvad seadust

Liisa-Ly Pakosta (IRL) seevastu võttis kiita seaduseelnõu positiivseid külgi. Üliõpilased saavad tema sõnul valikuvõimalusi juurde ja sellest hakkab sõltuma, milliseid erialasid ülikoolis tulevikus õpetatakse. Vajadustepõhiste õppetoetuste eelnõu aga jõustub 2013. aasta sügisel, nii nagu on lubatud, kinnitas Pakosta.

Sots Jevgeni Ossinovski sõnul on nende fraktsioon seisukohal, et plaanitav reform halvendab vaesest perest pärit üliõpilaste ligipääsu kõrgharidusele ja suurendab hariduslikku kihistumist.

"Mõelgem, et meil on 32% täiskasvanutest ilma kutse- või kõrghariduseta suuremas osas just 25–34aastaste hulgas. Tõenäoliselt ei ole mõistlik seda protsenti vaeste perede ülikoolist väljalangenud laste arvel suurendada," märkis Ossinovski.

Viimasena sai läbirääkimistel sõna eelnõu tagantlükkajate juht Urmas Klaas Reformierakonnast, kes andis vastulöögi seaduseelnõu-kosmeetika süüdistustele, väites, et pole näinud ühtki inimest, kes maldaks kaks kuud järjest kosmeetiku juures istuda.

Klaasi väitel töötatakse praegu pingsalt, et omavahel tihedalt seotud teemad, nagu kõrgharidusreform kui tulemuslepingud, millele põhineb toetussüsteem, saaksid käivituda koos juba 2013. aastal.

Tudengid on nördinud

"Selline hääletustulemus oli ju aimatav," märgib Eesti Üliõpilaskondade Liidu esimees Eimar Veldre. "Riigikogu enamus otsustas tudengeid mitte kuulata. Parlamendi roll on tegelikult ju koostöös laiapõhjalisi seadusi vastu võtta, paraku tegeldakse aga erinevatele rühmadele ei ütlemisega. Täna siis öeldi seda tudengitele."

Tudengite tehtud ettepanekud olid Veldre väitel sümpaatsed nii kõrgkoolide rektoritele kui ka õpilas- ja lastevanemate ühendustele – nendele, keda kõrgharidus peamiselt puudutab. "Võib vaid aimata, et tegu on suutlikkuse puudumises panna kõrgharidusse raha juurde," oletab Veldre.

Üliõpilaskondade liidu juhi sõnul ootavad tudengid nüüd huviga seda, kuidas reageerib seaduse vastuvõtmisele president.

"Valitsus on valmistanud ette ka õppetoetuste eelnõu, mille kohaselt tahetakse tudeng siduda oma vanematega, kes peaksid hakkama noori inimesi lusikaga toitma ja äpudena kohtlema," räägib Veldre. "Meie sooviks on, et oleks korralik riiklik õppetoetuste süsteem, kus tudengid, kellel vaja, saaksid iseseisvalt toetust taotleda. Selline on põhjamaine praktika, mitte aga see, mida valitsus välja pakub ja mis sarnaneb pigem mõningate Kesk-Euroopa ja Vahemeremaadega, kus ülalpeetavateks on ka täiskasvanud inimesed. Nendes maades on ka noorte töötus kõrge."

Kui valitsus õppetoetuste eelnõu enne suvepuhkust riigikokku ei esita, kavatseb üliõpilaskondade liit ise sügisel oma eelnõuga välja tulla.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee