Foto: Joosep Martinson
Eda Meresmaa, Elo Odres, Kaja Roomets, Kersti Eero 27. aprill 2012 07:05
Viimase kahe kuuga Õhtulehe ostukorvi maksumus praktiliselt muutunud pole, näitas meie teisipäevane ringkäik Tallinna ja Tartu suuremates poodides. Seevastu viimase kahe ja poole aastaga on sama neljaliikmelise pere nädalamenüü tubli 14 eurot ehk 220 krooni kallinenud.

Vaatamata märtsi eelviimasel nädalal kirgi kütnud muna hinnatõusule tuli sel teisipäeval Õhtulehe ostukorvi keskmine maksumus veebruari teise nädalaga võrreldes isegi 17 senti soodsam. Põhiliseks säästuallikaks on seejuures juust – eelmisel korral kuulus hinnavõrdlusesse Eesti, sel korral aga Hollandi juust. Kuna 400 grammi Eesti juustu maksis veebruari ostukorvis keskmiselt 2,62 eurot ja sama koguse hollandlase eest küsiti sel nädalal 2,05 eurot, tuli juustu pealt 0,57eurone kokkuhoid.

Kampaaniahindade asemel pikaajaline parim pakkumine

Eespool juba viidatud muna hind on vahepeal kerkinud veerandi võrra: kui sel teisipäeval küsiti kümne M-suuruses muna eest keskmiselt 1,21 eurot, siis veebruaris sai samasuguse munakarbi kätte 0,95 euroga.

Mõnes kaupluses väiksema, teises suurema ostukorvi-hinnamuutuse tõi kaasa ka kohvi, musta leiva, mahla, õlle ja kommide vahetus. Nimelt seisis eelmisel korral meie hinnavõrdluses Presidendi kohvi kohal Löfbers Lila, Eesti Pagari musta leiva kohal Fazeri must leib, apelsinimahla kohal tomatimahl, A. le Coq Premiumi kohal Saku Originaal ja Oravakese kohal pakk Karakumi komme.

Tähelepanelik lugeja on ehk märganud, et kord-korralt on meie hinnavõrdluses jäänud vähemaks tärniga tähistatud kampaaniahindu. Samal ajal kaupluseriiulitele on ilmunud üha enam kollaseid hinnasilte. Müüjate kinnitusel ei viita need aga enamasti tavapärastele kampaaniahindadele, vaid pika-ajalistele parimatele pakkumistele.

Palgatõus vaid 10 protsenti

Aga mäletate veel, kui palju odavamalt sai samad toiduained kätte kaks ja pool aastat tagasi (täpsemalt 24. novembril 2009. aastal)? Kui sel nädalal tuleb Tallinna ja Tartu 15 suurpoes Õhtulehe ostukorvi keskmine maksumus 47,95 eurot (748,02 krooni), siis kaks ja pool aastat tagasi oli see samades kauplustes 33,83 eurot (527,78 krooni). Seega kahe ja poole aastaga on hind tõusnud 14,12 eurot (220,24 krooni) ehk 42%. Samal ajal keskmine brutopalk on kahe aastaga (värskeim statistika pärineb eelmise aasta neljandast kvartalist) tõusnud vaid 10 %.

Enim on kulud kasvanud Eedeni Konsumis 16,10 eurot (251,25 krooni), Kaubamaja toidumaailmas 14,29 eurot (222,89 krooni), Norde Centrumi Rimi hüpermarektis 13,85 eurot (216,02 krooni) ja Maximas 13,85 (209,92 krooni).

Siinkohal olgu märgitud, et kaks ja pool aastat tagasi oli meie ostukorv ka viie viimase aasta kõige odavam. Hinnasõda kaubanduses oli suutnud Järve ja Anne Selveris ning Tartu Rimi hüpermarketis selle maksumuse sendi (NB! mitte eurosendi) pealt samaks timmida ning vaid 40 senti enam kulus Grossi Toidukaupades ja Säästumarketis. Praegu saab meie ostukorvi enam-vähem sama hinnaga kätte Ülemiste Rimi hüpermarketist ja Marja Comarketist (viimasest küll ühe sendi võrra soodsamalt).

Masu õpetas targalt tarbima

Elo Odres

Lisaks muredele, mis majanduslangus meile põhjustas, saime ka mitu kasulikku õppetundi. Üks neist puudutab ostukäitumist: kaupmeeste kinnitusel teevad inimesed endiselt kodus süüa ja väldivad mõttetute näkside ostmist.

Kuigi vähemalt esialgu tundub majanduslanguse hari olevat möödas ja rahval jälle rohkem tööd ning raha käes, kulutavad inimesed poes oste tehes endiselt ettevaatlikult. Kokkuhoidlikkuse kõrval on tõusev trend tervislik toitumine: lisaraha kulutatakse näkside asemel pigem kvaliteetsemale kaubale.

Kolm aastat tagasi uuris Õhtuleht suurematelt kauplusekettidelt, kuidas tookordne kiire majanduslangus on tarbijate käitumist mõjutanud. Ühe olulisema suundusena tuli tookord välja kodune söögitegemine. Vähenenud oli valmistoidu müük, samuti nõudlus võileivamaterjali – vorstide, sinkide – järele. Kasvanud oli aga liha, eriti hakkliha, köögivilja ja kuivainete müük.

Varud soetatakse sooduspakkumiste ajal

Masuaastatel omandatud kokkuhoiuvõtted kehtivad praegugi. Selveri avalike suhete juhi Annika Vilu sõnul müüakse endiselt palju liha, samuti potte ja panne ning maitseürte – see kinnitab, et inimesed teevad ise kodus süüa. Osalt on koduse söögivalmistamise põhjuseks võimalus odavamalt toime tulla, kui valmistoite ostes või väljas süües. Teiselt poolt seostub see aga tervisliku toitumise trendiga: soovitakse kontrollida, et suhu pistetav kraam oleks kvaliteetne.

Rimi Eesti Food ASi kommunikatsioonispetsialisti Katrin Batsi sõnul on viimasel ajal valmistoidu müük võrreldes masuaastatega taas veidi kasvanud, aga kindlasti mitte sellisele tasemele, nagu see oli enne majanduslangust. "Ilmselt on selle põhjuseks nii masuaegne õppetund kui ka tervisliku toitumise trend," arutleb Bats. Viimast näitab ka see, et kliendid uurivad väga põhjalikult, mida Rimi oma valmistoitude sisse paneb. "Suur surve on, et valmistoit oleks tervislikum," kinnitab Bats. "Seepärast oleme ka oma valmistoodete koostisosad vahetanud ümber tervislikumate vastu."

Koduse kokkamise kõrval tõstis majanduslangus au sisse kampaaniapakkumised. "Inimesed ootavad sooduspakkumisi ja soetavad siis varusid," räägib Vilu. Mida kvaliteetsema ja kallima kaubaga tegu, seda rohkem seda soodushinnaga ostetakse. "Kohvi, veini ja suhkrut, samuti teisi kauasäilivaid toiduaineid ostetaksegi reeglina kampaania ajal," märgib Vilu.

Batsi sõnul on kujunenud olukord, kus kliendid teavad osal toodetel peast pigem kampaaniahinda, mitte tavahinda. Nende hulka kuuluvad näiteks viimasel ajal kõvasti kallinenud kohv ja juust.

"Masuaastad on pannud inimesi üha targemalt tarbima," ütleb Bats. Ratsionaalsest käitumisest kõneleb ka see, et kui buumiaastatel kuulus ostukorvis suur osa impulssostudele – igasugused väikesed nätsud ja kommid –, siis nüüd selliseid väikesi lisaoste enam naljalt ei tehta.

Inimesed ei lõpetanud tervislikku toitumist

Rimis müüvad hästi omamärgitooted, mis üldjuhul on soodsama hinnaga. "Vaatamata paranenud majanduslikele võimalustele eelistavad kliendid jätkuvalt soodsamaid tooteid," ütleb Bats.

Selveris on omamärgitoodete osa sortimendis väiksem, kuid neistki kuuluvad kindlalt ostueelistuste esikümnesse piim, hapukoor ja munad.

Mõnevõrra on kauplustes näha ka rahaliste võimaluste paranemist. Taas eelistatakse kallimaid tooteid, kui kõrgem hind tagab parema kvaliteedi. Masuajal hästi müünud taimerasva baasil valmistatud jäätised loovutavad ruumi kallimatele piimarasvajäätistele, keeduvorstid sinkidele.

Prisma turundus- ja kommunikatsioonidirektori Kadri Lainase sõnul annab paranenud majandusolukorrast märku, et kliendid on taas hakanud ostma ka suuremates pakendites tooteid. "Masu ajal osteti väiksemaid pakendeid, näiteks juustu paarisaja grammi kaupa. Ilmselt ei soovitud korraga palju raha välja käia," räägib Lainas, juhtides samas tähelepanu, et suuremas pakendis tuleb kilohind ostjale odavam.

Läbimõeldud ostukäitumise kõrval on teine, majanduslangusest sõltumatu trend tervislik toitumine. Sellele viitavad Prisma ja Selveri majanduslanguse ajal samale tasemele jäänud puu- ja köögivilja läbimüügid. Rimis on läbimüük Batsi sõnul küll veidi vähenenud, aga osalt võib selle põhjuseks olla ka, et inimesed on hakanud ise köögivilja kasvatama.

Allergikute menüü on mitmekesistunud

Kõigis poodides on kõvasti kasvanud tervise- ja ökotoodete müük. Suures osas on see seotud küll valiku laienemisega – mõne aasta eest neid tooteid lihtsalt müügil polnud. "Allergikutele mõeldud toodete sissetoomisele on ka suur klientide surve," ütleb Bats.

Lainas meenutab, et kui Prisma hakkas 2008. aastal gluteenivabu saiu müüma, osteti neid väga vähe. Nüüd on nende müük aga juba märkimisväärne. Ka gluteenivabal jahul on hea minek.

Viimase aja ostutrendid

hoolega jälgitakse ja kasutatakse ära kampaaniapakkumisi, eriti kallite ja kvaliteetsete kaupade sooduspakkumisi; kalleid ja kauasäilivaid tooteid ostetakse soodusmüügilt varuks;

kaupluste soodsad omamärgitooted müüvad samuti hästi;

samal ajal kasvab tervise- ja ökotoodete müük, mis näitab tarbijate teadlikkuse kasvu;

ise kodus süüa teha on popp, seda näitab liha, maitseürtide ja pottide-pannide müügi kasv;

impulssostude (maiustused, näksid jms) osakaal on vaatamata paranevale majandusseisule endiselt väike;

paranenud majandusolukorda näitab mõne kallima toote müügi suurenemine; tegemist on aga peamiselt toodetega, mille puhul kallimad on ühtlasi tervislikumad.