Eesti uudised

Karme karistusi lubanud riik jännis lõhkujailt rahagi kättesaamisega (35)

Andres Põld, 27. aprill 2012 07:05
KIVI KÄTTE JA HOPLAA: Poodide suurte vaateakende lõhkumine on käkitegu ja käib kiiresti, hiljem lõhkujatelt trahviraha kättesaamine on aga hoopis vaevalisem ja aeganõudvam. Foto: Marianne Loorents
Järjekindlalt riigi kõhnale rahakotile ja kärbetevajadusele viitav rahandusminister Jürgen Ligi ei pea ometi vajalikuks pronksiöö "kangelastelt" kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuva kahju jõulist väljanõudmist. Rahva seas märatsemise organiseerijaiks peetavatele tegelastele aga maksis riik kopsaka hüvitise sendi pealt välja.

"Ma arvan, et me ei peaks selle asjaga üle pingutama, ei maksa seda rahalist külge üle tähtsustada," ütles Ligi eile valitsuse pressikonverentsil, kui talt küsiti arvamust selle kohta, et neid pronksiöödega põhjustatud kahjusid, mis riik on pidanud kinni maksma, ei ole praktiliselt keegi tagasi maksnud.

Samas kinnitas Ligi, et riik seda asja päris niisama ka ei jäta. "Sellega tegeldakse edasi. Minu jaoks ei ole see igapäevane tegevus, ei tahaks sellest nii vägisi midagi arvata. See, et meil jääb Eestis kogu aeg mingi osa maksudest ja trahvidest kätte saamata, ei ole ju mingisugune uudis. Vaatame ikkagi tulevikku ja elame nii edasi, et taolisi asju ei peaks klaarima," soovitas minister.

Suursaadik Mart Helme hinnangul on Ligi seisukoht vastuolus nende sõnumitega, mida riigijuhid üldsusele – laamendajad kaasa arvatud – pronksiööde ajal saatsid. Ehk siis, et säärane tegevus pälvib ranget karistust.

"Tegelikkuses taanduti ja karistused olid sümboolsed, ninamehed mõisteti kohtus koguni õigeks ja said Eesti riigilt valuraha," tõdes Helme. "Kahtlemata pani see Eestile ebalojaalsed inimesed meie riigi üle lihtsalt irvitama ja veenis neid, et järgmisel korral – kui olukord niisuguseks kujuneb – võib veel lustakamalt lõhkuda, aga võib-olla ka peksta ja tappa."

Helme möönis samas, et riigi rahakoti seisukohast on praegused trahvirahad marginaalse tähtsusega. "Aga karistamatus ja langetatud kohtuotsuste eiramine Eesti riigi enda poolt näitab, et riik on nõrk ja kardab siinset viiendat kolonni ning selle seljataga seisvat Venemaad," lisas suursaadik.

Kohtute näol on Eesti riik esitanud 66 lõhkunud ja varastanud inimesele kokku ligi 135 000 euro eest kahjunõudeid, rahandusministeeriumi kontole on sellest summast laekunud vaid 12 928 eurot. Suuremad nõuded, mis eraisikutele esitatud, on umbes 43 000 ja 13 000 eurot.

Purustuste korvamiseks andis riik oma reservidest ligi 1,6 miljonit eurot. Kokku taotles hüvitist 335 eraisikut ja ettevõtet.

Rahutuste korraldamises süüdistatud Dmitri Linter ja Maksim Reva jäid eri kohtuastmetes õigeks. See omakorda võimaldas neil vastavalt seadusele nõuda enda alusetu vahi all pidamise eest rahandusministeeriumilt kokku ligi 22 000 eurot hüvitist.

Ministeeriumi pressiesindaja kinnitusel maksti see raha 204 päeva vahi all olnud meestele ka välja. Summast arvestati maha tulumaks 21%. Ehk siis pistsid mõlemad tegelased tasku 8652 eurot.

Seega maksis riik rahva seas ässitajateks peetavatele meestele rohkem, kui märatsejatelt seni kätte on saadud.

Samal teemal

27.04.2012
Öine Vahtkond korraldas mälestuspiketi