Juhtkiri

Pronksiöö kui tagantjärele Eesti võit  (14)

ÕL , 26. aprill 2012, 07:00
Kui praegu räägivad analüütikud tagantjärele kiretult pronksiöö mõjusid hinnates, et kokkuvõttes tuli pronkssõduri teisaldamine vähemalt majandusele isegi kasuks, siis toona oli määramatus sündmuste edasise käigu ja tuleviku suhtes suur.

Segipekstud linn oli vaja taastada, see andis tööd ja leiba paljudele inimestele ja firmadele, elavdades sellega majandust. Venemaa keeras koomale transiidikraanid ja see sundis ettevõtteid nagu varasemagi Vene kriisi ajal jalgu kõhu alt välja võtma ning uusi turge otsima. Eesti plussiks oli kindlasti küberkaitse võimalusest kinnihaaramine ja enda osav sissesöömine sellesse nišši maailmaturul. Eesti lõi pronksimässuga justkui kaks kärbest ühe hoobiga: sai lahti Tõnismäe puuslikust ning boonusena veel ka majanduslik võit!

Me ei tea aga tänini, kuivõrd piiripealne oli tollane olukord. Praegu saame nendele viie aasta jooksul vastuseta jäänud küsimustele lisaks veel oletada, missugune võis olla riigireetmise kahtlusega kapo töötaja roll kogu pronksimässu käigus. Täna on kiivalt saladuses kogu pronkssõduri äraviimise ja mässu ohjamise köögipool või on info olnud valikuline. Seni on vaid spekuleeritud, kes ikkagi otsuseid vastu võttis, kes otsustajatest kaotas närvid, mis toimus sadamas D-terminalis, missugused variandid olid valitsusel veel varuks, kui mäss ähvardanuks üle pea kasvada.

Me teame aga, et mässu eestvedajatena kohtu alla antud tegelasi ei pandud viieks aastaks kinni, kuigi peaminister Ansip oli just sellega mässajaid ähvardanud.

Kuid põhiküsimus on, mida me pronksimässust õppisime? Venelaste teadvusse sai loodetavasti vajutatud tempel, et Eesti riik on ja jääb ning et ta suudab ka äärmuslikes situatsioonides toimuva üle kontrolli säilitada.

Eestlastele jõudis ehk kohale, et venelased ei kavatse lahkuda ning meil tuleb õppida siin koos elama. Kuid et varjatud söed hõõguvad tuha all edasi, on näha nii venekeelse koolihariduse ümber peetavatest lahingutest kui ka selle teema kajastamise osakaalust kapo aastaraamatus.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee