Kommentaar

Barjäär eriarstile saamisel paneb tervisest hoolima  (11)

Hannes Danilov, haigekassa juht , 26. aprill 2012 07:00
Eesti tervishoiusüsteem on üles ehitatud selliselt, et sinna sisenedes peaks patsient esmalt kokku puutuma perearstiga, kes on olemas kõigil Eesti inimestel. Iga ravikindlustatu visiidi perearsti juurde maksab täies ulatuses kinni haigekassa. Haigekassa on seisukohal, et pääs perearstile peab iga kindlustatu jaoks olema tasuta. Tervishoiusüsteemi sisenemisel ei tohi olla takistusi.

Tasu arstile pangu mõtlema

Perearstile peab inimene ägeda haigusega pääsema samal päeval ning terviseprobleemiga, mis kannatab pisut enam oodata, kuni 5 tööpäeva jooksul. Perearstide koolitus on põhjalik ja nad suudavad lahendada suure osa inimeste tervisemuredest, eriarstile ei ole paljudel juhtudel vaja minna.

Kui patsiendi terviseprobleem aga siiski vajab mingi kitsama eriala spetsialisti sekkumist, vormistab perearst saatekirja ning inimene saab pöörduda eriarsti vastuvõtule. Sinna pääsemiseks tuleb nii Eestis kui ka enamikus muudes riikides patsiendil maksta visiiditasu. Miks?

Patsiendipoolne omaosalus, mille alla kuulub ka eriarsti visiiditasu, on tervishoius kehtestatud mitmel põhjusel. Esiteks on tervishoiuteenuste osutamine väga kulukas ja nende tasuta saamine võib põhjustada ületarbimist ja seega ka asjatut kulu kõigile Eesti maksumaksjatele, tasuta asjadesse ei suhtuta alati vajaliku hoolivusega. Teiseks eeldatakse, et teatud barjäär eriarstiabi saamisel paneb inimesi rohkem mõtlema oma tervise hoidmisele ja tervislikele eluviisidele.Visiiditasu eriarsti esmasele vastuvõtule ongi kehtestatud seetõttu, et sinna ei pöördutaks kaalutlematult probleemide korral, mida võib lahendada perearst või mis arsti sekkumist ei vaja. See aitab tagada, et tõsiste haigustega patsiendid saavad eriarsti juurde lühema ooteajaga.

Eriarsti vastuvõtu eest tasub haigekassa raviasutusele 12,02 eurot ja patsient esmasel pöördumisel visiiditasuna omalt poolt 3,2 eurot. Lisaks vastuvõtule tasub haigekassa ka uuringute ja protseduuride kulud, mis on patsiendile reeglina tasuta. 2011. aastal maksis haigekassa raviasutustele ühe ambulatoorse ravijuhu eest (sh ka visiiditasu) keskmiselt 45 eurot.

Praegune patsiendi makstav eriarsti visiiditasu kehtib aastast 2002. Selle suurus on kehtestatud ravikindlustuse seadusega. Ravikindlustuse seaduses on ka sätestatud, et visiiditasu (ja voodipäevatasu) piirmäära tuleb korrigeerida igal aastal tarbijahinnaindeksi aastase muutusega, et säiliks see n-ö barjääri tunne.

Visiiditasu siduda inflatsiooniga

Tarbijahinnaindeks on alates 2003. aastast kuni 2010. aastani (statistikaameti viimased andmed) tõusnud 32,6%. Igal aastal on kaupade-teenuste hinnad seega keskmiselt kerkinud 4%. Patsiendi makstava visiiditasu suurus on aga püsinud kõik need aastad muutumatuna.

Kui tänast visiiditasu korrigeerida viimase 8 aasta tarbijahinnaindeksiga, saaksime selle suuruseks 4,25 eurot, mis oleks proportsionaalne elukalliduse tõusuga sama aja jooksul.

Olen arvamusel, et oleks mõistlik alustada visiiditasu iga-aastast sidumist inflatsiooniga. See hoiaks ära visiiditasu järsu tõusu, kui korrigeerimine ei toimu regulaarselt, vaid üle mitme aasta.

Samas on oluline, et maksimaalne visiiditasu oleks õigusaktidega reguleeritud ja poleks võimalust seda liiga kõrgeks tõsta. Visiiditasu suurus ei tohi terviseprobleemiga inimesel kunagi olla takistuseks õigel ajal vajaliku meditsiiniabi saamisel.

Ekslik on arvamus, nagu laekuks visiiditasu haigekassasse ja selle tõstmisega saavutaksime ravikindlustuseelarves mingit kokkuhoidu. Patsientide tasutav visiiditasu jääb raviasutustele ning nad saavad selle arvelt katta oma kulutusi. Haigekassa kulusid visiiditasu ei mõjuta, säästu ravikindlustuse eelarvele visiiditasude kehtestamisest või muutmisest ei tule.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee