Eesti uudised

Kas grusiinid joonistasid oma luurelennuki Eesti pealt maha? (19)

Juhan Haravee, 20. aprill 2012, 07:04
Tahad rahu, valmistu sõjaks: Priit Leomar (väikesel pildil) demonstreerib Eestis valmistatud luurelennukit. kas gruusia president Saakašvili näitab 5aastasele pojale Nikolozile meie lennukit?  Kakha Gogichashvili/SCANPIX SWEDEN, toomas huik (postimees)
Läinud nädalal Gruusias esitletud mehitamata luurelennuk sarnaneb äravahetamiseni aastaid tagasi Eestis toodetud lennuaparaadiga UAV SWAN, märgib Marek Strandberg oma Facebooki seinal ja küsib, kas pole siin mängus neil aegadel kaitseministeeriumis töötanud riigireetur Herman Simmi käsi.

Läinud kümnendil arendas kaitsevägi, kaitseministeerium ja Eesti kapitalil põhinev erafirma Eli Military Simulations mitu head aastat mehitamata luurelennukit SWAN. Kaitsevägi kasutas neid vaevalt 10 kilo kaaluvaid kolmemeetrise tiivaulatusega lennumasinaid suurõppuse "Kevadtorm 2006" eri etappidel. Mehitamata lennumasina UAV ülesannete hulka kuuluvad luurelennud vastase positsioonide kohal eesmärgiga koguda luureandmeid.

Paar aastat tagasi kaotas kaitsevägi korraga huvi kodumaise mehitamata lennumasina vastu. Võib-olla oleks mehitatud lennuk tõesti etem, kuid sellele ei hakka vähemalt praegu veel kaitse-eelarve hammas peale.

"Omaaegne UAV projekt lõpetati sel põhjusel, et tollane lõpptulemus ei kujunenud selliseks, mida soovis lõppkasutaja ehk kaitsevägi," hindab kaitseministeeriumi presisesindaja Peeter Kuimet kiretult lörriläinud tootearendust.

Tänavu 10. aprillil esitlesid Gruusia kaitsejõud avalikkusele kodumaist mehitamata luurelennukit, mis esimesel pilgul meenutab kangesti meie omaaegset "Kevadtorm 2006", kuid nüüd unustusehõlma vajunud lendavat hitti.

Vendade grusiinide "oma luik"

Gruusia spetsialistide sõnul on "Kaukaasia luige" näitajad meie kadunukesest mõnevõrra paremad: maksimumkiiruseks on neil 160 km/h ja lennukõrguseks on märgitud 3000 meetrit.

Varem hankis Gruusia mehitamata luurelennukeid ehk droone Iisraeli firmalt Elbit Systems, mille toodangut kasutati 2008. augustikonfliktis Vene vägede liikumise jälgimiseks ja sihikulevõtmiseks. Gruusia ostis president Saakašvili sõnul Elbit Systemsilt 40 drooni.

2011. kaebas Elbit Systems Gruusia kohtusse, väites, et Gruusia valitsus võlgneb tarnijale ligikaudu 100 miljonit dollarit. Sama aasta lõpul jõudsid pooled aga kokkuleppele ja Gruusia lubas maksta Iisraeli firmale 35 miljonit dollarit ning tagastada teatav osa tarnitud varustusest.

Wikileaksi näpatud ja avaldatud luurefirma Stratfor 2009. aasta veebruaris saadetud kirja põhjal olid Iisrael ja Venemaa veidi varem sõlminud salalepingu, mille järgi andis Iisrael Venemaale Gruusiale müüdud droonide andmesidekoodid, mille eest saadi vastu Iraani raketisüsteemide Tor-M1 koodid.

Pärast sellist rahvusvahelist jama ei jäänud president Saakaš-vilil muud üle, kui anda oma inseneridele käsk töötada välja Gruusia oma rahvuslik mehitamata luurelennuk. Kaukaasia meistrimehed on juba 18 kuud aparaadiga vaeva näinud ja plaanivad seda moderniseerida veel poolteist aastat.

Endine riigikogulane ja roheliste liider Marek Strandberg aimab oma Facebooki seinale riputatud asjakohases läkituses halba. Gruusia "oma drooni" peab tuntud rohepoliitik äravahetamiseni sarnaseks aastaid tagasi meie õhuruumi valitsenud UAV SWAN-iga, mida nüüd vaid vanemad inimesed meenutada tihkavad.

Tähelepanelik kodanik S ja kurjad ametnikud

"Noh, ilmselt see ta ka on," järeldab terava kunstnikusilmaga Strandberg. "Meenutan lihtsalt, et ajal, kui neid masinaid loodi ja ilmselt ka kaitsevägi kasutas, töötas kaitseministeeriumis kass Arturi postkontor, õigemini küll Simmi Hermani postkontor. Pole siin veendumust ühti, et Eesti ilma Holgersonita luikede koodid ja tööpõhimõtted on jäänud saladuseks."

Firma Eli Military Simulations keeldub teemat kommenteerimast, või kui, siis ainult natuke. "Tegu on Marek Strandbergi spekulatsiooniga," väidab Tõnu Vaher firmast Eli Military Simulations. "Kuna UAV SWANi arendus ja vastav koostöö kaitseministeeriumiga lõppes aastaid tagasi, siis ei saa Gruusia lennuaparaadi puhul olla tegu "äravahetamiseni sarnase" UAVga. Antud valdkonnas on tehnoloogia viie aastaga paljuski arenenud ja pole võimalik, et Gruusia esitleks meie vana lennukit. Meie firmal pole pretensioone Gruusia UAV-le."

Kuimet peab Strandbergi Facebooki mõtisklust rumalaks spekulatsiooniks. "Herman Simmi tegevusel ja UAV projekti lõpetamisel pole mingit omavahelist seost," välistab Kuimet riigireetmise eest teenitud karistust kandva Simmi osaluse Gruusia kaitsevõime tõhustamisel. Kuimeti sõnul võib antud juhul tõmmata paralleele mudellennunduses ja mobiilsides liikuva oskusteabe vaba kättesaadavusega, mille saamiseks ei pea ilmtingimata riiki reetma.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee