Kommentaar

KOMMENTAAR | Johannes Pirita: ära takista kaasliiklejaid! (19)

Margo Pajuste, 18. aprill 2012, 06:59
 Kaarel Tigas
Staažikas sõiduõpetaja ja liiklusekspert Johannes Pirita on nõus, et liikluspolitsei tuleb jõuliselt teedele-tänavatele tagasi tuua, kuid alustaks liikluse rahustamist teisest otsast kui politsei käimasolev kiiruseületamiskampaania.

Kas kiiruseületamine on teie hinnangul Eesti liikluse suurim probleem, millega sellise kampaania käigus tegelema peab?

Raske öelda, kas kõige suurem, aga üks sagedamini esinevaid rikkumisi on see nüüd küll, selles pole kahtlustki. Kuid mind häirib natuke see, et nüüd aetakse juuksekarv nii lõhki, et enam hoiatust ka ei tehta, trahvitakse kohe täie rauaga.

Kommentaarides ilgutakse politseiametniku ütluse üle, et kui kiirus väheneb 5 km/h, siis õnnetuste arv kahaneb 30 protsenti. Kas see on nüüd 30, 25 või 20, aga toon ühe autokoolis õpetatava näite. Kui näiteks auto sõidab linnas natuke alla 50 km/h, jalakäija hüppab talle ette ja masin saab pidama, siis juhul, kui tema kiirus oleks kümmekond kilomeetrit suurem, sõidaks ta samal distantsil jalakäijale otsa kiirusega 37 km/h. Ehk siin on kiirus õnnetuse põhjus küll.

Käib kõva kampaania ja kõik teavad nüüd, et politseinikke tuleb palju välja, aga muide Vene ajal oli ainuüksi Tallinnas 110 liiklusmiilitsat. Ma ei tea, kui palju praegu politseinikke on, kuid arvan, et tükk maad vähem. Aga autosid on kümme korda rohkem.

Mina alustaksin natuke teisest otsast. Ma sõidan ka suhteliselt palju, eriti suviti. Kasutan GPSi, mis näitab mulle täpselt mu kiiruse ära, ma panen selle järgi peale kiirusehoidja ja pole mingit muret. Aga probleem tekib siis, kui jõuan kellelegi sappa. Olen omal ajal öelnud, et mina saadaksin kõik trahvikviitungid, mis automaat teeb, sellele, kes selle olukorra on tekitanud. Kui kõik sõidaksid maanteel kolonnis piirkiirusega, ei oleks mingit probleemi ja kui tõesti mõni hull hakkab sellest mööda kihutama, siis tuleb ta muidugi rajalt maha võtta. Politsei võiks ka seda silmas pidada, et liiklusseadus ütleb sõnaselgelt: kui sa sõidad lubatust aeglasemalt, siis ära takista neid, kes sõidavad lubatud kiirusega. Vaadake, kuidas Rootsis on: kui jõuad kellegi aeglase taha, siis ta tõmbab tee äärde ja laseb su mööda.

Oleks meil ka nii, lakkaks terve laviin ohtlikke möödasõite. Möödasõit on Tartu maanteel praegu kõige suurem häda. Need, kel on GPS, üritavad mööda sõita seal, kus kaamerat pole, mis on loomulik. Kui minu ees läheb auto 85ga, siis temast 90ga mööda sõita oleks ju naerunumber, mul oleks vaja kaks-kolm kilomeetrit vaba teed. See ei ole võimalik. Olen eluaeg sõitnud niimoodi, et möödasõidul ma spidomeetrit ei vaata – eeldades, et tee on hea, mitte talvel. Aga nüüd ei saa, sest kohe teeb kaamera minust pildi.

Seetõttu vaatan ma sellise koha, kus GPS näitab mulle, et kaamerat ei ole. Mina alustaksin kampaaniat pigem selle poolt, et kui sõidad aeglaselt, siis järgi reegleid ja sõida 30ga Tallinnast Tartusse, kui tahad, aga ära takista neid, kes sõidavad lubatud kiirusel.

Kunagi kirjutasin sellest, siis öeldi, et Pirita soosib kihutamist. Mis siin sellega pistmist on? Ma olen sellises eas, et enam ei kihuta ja ega pole seda kunagi teinudki.

Siseminister lubab, et nüüd tulebki politsei rohkem teedele-tänavatele. Kas teie hinnangul on liiklussurmade arvu tõus otseses seoses sellega, et politseinikke ei olnud näha?

Üks põhjusi on see kindlasti. Vahepeal oli meil üks siseminister, kes ajas politsei tänavale (Jüri Pihl – toim), kui asi oli väga hull, ja seis hakkas kohe paranema. Kuid ma olen pannud tähele, et lähiriikideski on läinud lood natuke halvemaks. Ju on oluline ka tähtede seis, see pole muidugi tõsine jutt.

Olen seda rääkinud mitukümmend aastat, et politseiauto on väga hea liikluse rahustaja. Üks suur osa inimesi täidab liiklusreegleid ainult siis, kui kardavad vahelejäämist. Kui seda kartust ei ole, siis käituvad nad halvasti. Kui politsei suudab seesugused ka vaos hoida, siis on see väga positiivne.

Ent kui kampaania läbi saab ja politsei enam ei tee täie rauaga trahve, mis siis saab? Kas karistusi peaks karmistama?

Mulle tundub, et karistuste karmistamine ei mõika. Roolijoodikutele on pandud kõvad trahvid peale, aga ikka ei aita. Üks osa inimesi lihtsalt on sellised, mis teha. Aga kui inimene teab, et niipea kui ta reegleid rikub, jääb ka kohe vahele – ma usun, et siis ta ei riku. Aga võib-olla olen ma naiivne, kuigi olen liikluses toimuvat jälginud mitukümmend aastat.

Kuidas teile tundub Eesti liikluse üldine seis viimasel ajal?

Pean ütlema, et see on tükk maad paremaks läinud. NSVList vabanemisest arvates, kui said autode ligi ka need, kes Vene ajal sellest ainult unistada võisid, on tükk maad paremaks läinud. Näiteks kui vöötrada juba näha on, siis ikka antakse jalakäijale teed. On ka jõhkardeid, aga neid on alati olnud.

Natuke on tekitanud segadust liiklusseaduse uus punkt, et vahele ei saa enam trügida. Paljud seda ei tea veel ja saavad kurjaks, et miks sa mind vahele ei lasknud. Ma lasen ikka vahele, heast tahtest, aga mitte alati, sest iga kord pole võimalustki.

Liiklus on läinud palju rahulikumaks, autod palju paremaks ja inimesed sõbralikumaks, aga tükk teed on veel minna.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee