Uudised

Balti peaministrid jäid eriarvamusele  

13. juuni 1997, 00:00

ERKI SUITS

Kolme Balti riigi peaministrid Mart Siimann, Andris Škele ja Gediminas Vagnorius ei jõudnud eilsel Tallinnas toimunud Balti Ministrite Nõukogu istungil kõigis Euroopa Liiduga ühinemise küsimustes üksmeelele ning kavandatud ühisdeklaratsioonile jäi alla kirjutamata.

Küll aga koostati suuline ühisavaldus, milles Balti valitsusjuhid rõhutasid, et kõik kolm Balti riiki on valmis otsekohe alustama Euroopa Liiduga (EL) liitumisläbirääkimisi.

"Põhimõttelisi eriarvamusi meil ei olnud," ütles Mart Siimann. "Lahkarvamused olid ühisdeklaratsiooni vormi kohta, kas võtta vastu üks või kaks deklaratsiooni või loobuda üleüldse kirjalikust deklaratsioonist. Valisime viimase variandi."

Siimanni sõnul on kolm Balti riiki üksmeelel selles, et kõik Baltimaad on valmis alustama EL-iga ühinemisläbirääkimisi ning läbirääkimistel tuleb lähtuda objektiivsetest kriteeriumidest.

Erimeelsused ilmnesid Eesti peaministri sõnul Balti riikide ettekujutuses selle kohta, kuidas suhtuvad EL-i liikmesmaad Eestisse, Lätisse ja Leedusse ning nende liikmeksastumisse.

Eesti ja Läti peaminister märkisid, et ka ühe või kahe Balti riigiga Euroopa Liidu liikmeks saamise läbirääkimiste alustamine tuleb kasuks teistele Balti riikidele, tõestades seega, et ka esimesest EL laienemise ringist väljajääjatele jääb võimalus ühineda EL-iga selle laienemise teises laines.

Leedu peaministri Gediminas Vagnoriuse sõnul oleks praegusel ajahetkel, vahetult enne Amsterdami tippkohtumist Euroopa Liidule ja Euroopa Komisjonile oma erimeelsuste avaldamine negatiivne.

"Aga muidugi on igal Balti riigil võimalus teha selline avaldus iseseisvalt," ütles Vagnorius, kinnitades veel kord, et põhimõttelisi erimeelsusi Balti riikide vahel ei ole.

Järgmisel esmaspäeval ja teisipäeval toimuval Amsterdami tippkohtumisel tuleb EL juhtidel langetada otsused organisatsiooni reformimise kohta, mis annab võimaluse sinna uusi liikmesriike võtta. Eesti, Läti ja Leedu on avaldanud soovi EL-i astuda, et sel viisil Läänega suhteid tugevdada.

Valitsusjuhtide ja kolme riigi delegatsioonide ametlikul kohtumisel käsitleti ka Balti ministrite nõukogu seniste resolutsioonide täitmise käiku, mis puudutavad Balti tolliliidu loomist ning transiidivõimaluste parandamist.

Peaministrite kohtumisel olid kõne all edasised sammud Baltimaade ühise majandusruumi kujundamisel, kaitsejõudude koostöö Balti rahuvalvepataljoni (BaltPat), Baltimaade ühise miinilaevaeskaadri (BaltRon) ja õhuseiresüsteemi (BaltNet) raames.

Kohtumisel arutasid peaministrid võimalust luua Tallinnasse Läänemeremaade Nõukogu alaline sekretariaat, ent kindlale otsusele selles küsimuses ei jõutud. Samuti tehti Tallinnas kokkuvõte Balti Ministrite Nõukogu aastasest tööst, mis on toimunud Eesti eesistumisel.

1. juulil läheb Balti Ministrite Nõukogu eesistujamaa staatus Eestilt Lätile.

VAMBOLA SALUPUU foto

Leedu peaministri Gediminas Vagnoriuse sõnul oleks vahetult enne Amsterdami tippkohtumist Euroopa Liidule ja Euroopa Komisjonile oma erimeelsuste avaldamine negatiivne.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee