Eesti uudised

Surmanuhtluse poolt ja vastu: väitlesid Helme ja Meikar (78)

Toimetas Kristin Aasma, 29. märts 2012 23:19
Vasakul Martin Helme, paremal Silver MeikarFoto: Ants Liigus/Pärnu Postimees, Teet Malsroos/Õhtuleht
Seoses Narvas toime pandud väikese tüdruku seksuaalmõrvaga arutleti Mihkel Raua juhitud TV3 jutusaates „Kolmeraudne" küsimuse üle, kas eriti jälkide kuritegude eest ei peaks rakendama surmanuhtlust. Sel teemal väitlesid saates kaks vastandlike seisukohtadega inimest - konservatiiv Martin Helme ning reformierakondlasest liberaal, Inimõiguste Instituudi nõunik Silver Meikar.

Meikar vaatleb küsimust inimõiguste aspektist. „Igal inimesel on õigus elule ja kelleltki ei tohi elu ära võtta. Surmanuhtlus on sisuliselt riiklik mõrv," ütles Meikar. Ta toetab põhimõtet, et surmanuhtlus on vale, sest eksimine on inimlik. On palju juhtumeid, kus inimene on hiljem õigeks mõistetud.

Kas inimestel, kes karistavad kurjategijat surmanuhtlusega, on õigus otsustada teise inimese elu üle, küsis Meikar. „Mismoodi me saame võidelda vägivalla vastu, tappes ise?"

Meikar väidab, et kurjategija tapmine ei too tagasi ohvrit ning see ei ole õiglus, vaid kättemaks. „Inimese tapmine ei saa olla kunagi õiglane."

Surmanuhtluse pooldaja Martin Helme leiab, et on õiglane, kui vägistajad, riigireeturid ja mõrtsukad saavad äärmusliku teo eest äärmusliku karistuse. „Andes mõrtsukatele, vägistajatele, ka riigireeturitele absoluutse õiguse elule, me tegelikult vähendame inimõiguste väärtust," rääkis Helme, tuues näiteks Narva mõrva- või Breiviku juhtumid, kus „tegelikult inimene on loomastunud". „Need kuriteod on nii mõõtmatult hirmsad, et me saa neid enam käsitleda kui normaalset inimest," rääkis Helme.

„Kui sa oled vähekenegi õiglane, siis sa saad aru, et on teatud kuritegusid, mille eest kõige karmim karistus on vajalik," väitis ta.

Meikari sõnul ei mõtle kurjategija ratsionaalselt, ta ei mõtle karistuse peale. Mõrvari geeni ei ole olemas, kurjategijaks kasvab ühiskonnas, ütles Meikar. „Seksuaalkurjategijad on ise olnud ohvrid." Lahenduseks on Meikari sõnul preventatsioon, vaesuse kaotamine, laste eest hoolitsemine, mitte karistamine.

Helme on jälle seisukohal, et surmanuhtluse kehtestamine ei anna kurjategijale enam iial võimalust kurja teha. Kui aga kurjategija vabaneb paarikümne aasta pärast vangist, jätkab ta kuritegevusega.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee