Krimi

Kus olid vabatahtlikud päästjad? Kaberneeme elumajas puhkes tulekahju, päästeautod saadeti kaugemalt (53)

Kristin Aasma, Marge Sillaots, 25. märts 2012 18:48
Kuigi Kaberneemes on olemas vabatahtlike komando, ei ole see praegusel ajaperioodil kasutuses, mistõttu ei saa nad ka väljakutsele reageerida. (Pilt on illustreeriv.)Foto: Mati Hiis
Päästeamet sai täna pärastlõunal kutse Harjumaale Kaberneeme külla, kus ühes puumajas oli süttinud elektrikilp. Kuigi sündmusele reageeris neli päästeautot, imestasid elanikud, miks ei rakendatud töösse kohalikke vabatahtlikke päästjad.

Perenaine vaatas toas parasjagu televiisorit, kui äkki elekter kadus ning kostus praksumist. Asja uurinud, selgus, et elektrikilp oli põlema süttinud. Tulekustuti oli küll kohe elektrikilbi juures, kuid leegid ajasid perenaise paanikasse. Ruum oli juba paksu suitsu täis ja nii jooksis perenaine naabrite juurde abi kutsuma.

Pealtnägijate sõnul saabus pool tundi pärast Häirekeskusesse helistamist kohale neli päästeautot. Nüüd imestavad kohalikud, miks saadeti autod kaugemalt ja ei kaasatud Kaberneeme vabatahtlike komandot, mille pritsukuur asub üsna lähedal majale, kus tulekahju puhkes.

Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Martin Vallimäe ütles, et väljakutse tuli kell 15.54. Tegu oli teise astme tulekahjuga, millele reageerisid Kehra ja Muuga põhi- ning paakauto, samuti Maardu kiirabi. Esialgse infona oli teada, et esimesel korrusel oli elektrikilp lahvatanud leekidesse, kuid inimesed olid majast välja saanud, samuti oli välja lülitatud elekter. Kuna oli oht, et puumaja võib põlema minna, saadeti kohale suuremad jõud. Vallimäe kinnitusel Päästeamet pigem üle- kui alareageerib väljakutsetele.

Kohale jõudes kontrollisid päästjad maja üle ja sündmus alandati esimese astmele, mis tähendab, et sündmuspaigale jäi kaks masinat. Päästjad vaatasid üle ka elektrikilbi ja tuulutasid ruumid.

Kuhu jäid aga kohalikud vabatahtlikud?

Häirekeskuse teatel puudub Kaberneeme päästehoone garaažis talvisel-kevadisel ajal küte, mistõttu pole nende päästeauto arves. See tähendab, et päästjaid ei saa sündmustele välja kutsuda. Kui auto ei ole arves, ei näe seda ka Häirekeskus, mis otsustab, keda väljakutsele saata. Keskus näeb vaid neid vabatahtlike autosid, mis on konkreetsel päeval arvel.

Otsus, millal saab vabatahtlike päästeautot kasutada, sünnib Päästeameti ja vabatahtlikke vahel, see ei ole Häirekeskuse otsustada, ütleb Vallimäe, kelle sõnul kehtib taoline praktika üle Eesti.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee