Maailm

Surmaotsus viidi täide kiirkorras (44)

Aadu Hiietamm, 20. märts 2012, 06:59
HUKATUD: Valgevenes hukati eelmisel nädalal Dmitri Konovalov ja Vladislav Kovaljov. Ülemkohus oli nad 30. novembril surma mõistnud süüdistatuna ohvriterohke pommiplahvatuse korraldamises Minski metroos.  Reuters/Scanpix
Valgevene ülemkohus teatas läinud nädala lõpul, et 30. novembril surma mõistetud Dmitri Konovalov ja Vladislav Kovaljov on hukatud. Vitebskist pärit 26aastasi mehi süüdistati mullu 11. aprillil õhtuse tipptunni ajal Minski metroos Oktjabrskaja jaamas korraldatud pommiplahvatuses, milles sai surma 15 ja vigastada ligi 200 inimest.

Kahe noore mehe hukkamisega sülitas Valgevene autoritaarne juht Aljaksandr Lukašenka välismaal tehtud üleskutsetele surmaotsust mitte ellu viia. Teiste seas astusid surmanuhtluse täideviimise vastu välja Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, Euroopa Liidu välispolii-tika kõrge esindaja Catherine Ashton ja Euroopa Parlament.

Valgevene eriteenistused võtsid Dmitri Konovalovi ja Vladislav Kovaljovi kinni umbes 24 tundi pärast mullu 11. aprillil toimunud ohvriterohket pommiplahvatust. Kohtuprotsess algas 15. septembril ning 14. novembril nõudis prokurör mõlemale surmanuhtlust. 30. novembril kohtuotsuse ettelugemisel nimetas kohtunik ka kõigi 15 hukkunu ja ligemale 200 vigastatu nimed.

Kohus leidis, et pommiplahvatuse vahetu korraldaja oli Konovalov, kes toimetas lõhkekeha metroosse ja valmis seadis. Kovaljov aitas kaasa sellega, et viis lõhkekeha varem üürikorterisse. Talle pandi süüks seda, et ta ei teatanud kuriteost korrakaitsejõududele. Täpsemalt, Kovaljov käis Vitebskist rongiga Minskissse sõitnud Konovalovil jaamas vastas ning aitas tal koti pommiga enda juurde koju tassida.

Konovalov mõisteti veel süüdi pommiplahvatuse korraldamises Minskis 3. juulil 2008, kui Valgevene tähistas iseseisvumispäeva. Selle kuriteoga seoti ka Kovaljov. Lisaks leidis kohus, et 14. ja 22. septembril 2005 korraldas Konovalov pommiplahvatused Vitebskis. Väärib tähelepanu, et Dmitri Konovalov keeldus kohtus küsimustele vastamast. Siiski tunnistas ta end süüdi kahes kuriteoepisoodis: 2008. aasta 3. juuli ja käesoleva aasta 11. aprilli pommiplahvatuses.

Vladislav Kovaljov end süüdi ei tunnistanud. Ta ütles kohtus, et andis uurimise ajal tunnistused tugeva surve all.

Süüaluste surmamõistmine üllatusena ei tulnud. Valgevenes on ainsa riigina Euroopas surmanuhtlus siiani au sees. Surmamõistetud hukatakse tavaliselt lasuga kuklasse.

Ainsana saab surmamõistetule armu anda Valgevene president Aljaksandr Lukašenka. Tema võimuses on surmanuhtluse asendamine vanglakaristusega. Kahest surmamõistetust esitas armuandmispalve Vladislav Kovaljov. Ka tema ema Ljubov Kovaljova saatis presidendile kirja, milles palus oma poega mitte tappa.

Läinud nädala kolmapäeval teatas Lukašenka, et ta otsustas surmamõistetutele mitte armu anda ja vaid kolm päeva hiljem tuli teade, et kohtuotsus on täide viidud. Millal ja kus surmavad lasud tehti, seda Valgevene võimud ei täpsustanud.

Dmitri Konovalovi ja Vladislav Kovaljovi advokaadid ütlesid pärast surmaotsuse väljakuulutamist, et süüdistuse ainus argument oli metroojaama valvekaamera jäädvustatud kaadrid, kuid neid ei tasuks uskuda, sest tegemist on ilmselge videomontaažiga.

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Valgevene raportöör Andres Herkel kirjutas oma blogis, et Dmitri Konovalovi ja Vladislav Kovaljovi süüs kahtleb koguni üle 60% valgevenelastest. Paljud nendest usuvad, et tegemist oli eriteenistuste provokatsiooniga.

Euroopa avalikkust hämmastas kiirus, millega surmaotsus täide viidi, kohtuotsuse välja- kuulutamisest oli möödas vaid kolm ja pool kuud. Tavaliselt on Valgevenes surmamõistetud otsuse täideviimist oodanud aasta või isegi kauem. Sellest saab järeldada, et Konovalovi ja Kovaljovi kiirkorras hukkamisega soovisid Valgevene võimud panna meeste suud võimalikult kiiresti igavesti kinni ning vabaneda nõnda tülikatest tunnistajatest.

Vladislav Kovaljovi ema Ljubov Kovaljova ütles pärast poja surmateate saamist raadiojaamale Ehho Moskvõ, et ta viis ise läbi uurimise ja teab, kes metroo-plahvatuse tegelikult korraldas. Samas keeldus ta uurimise tulemusi avaldamast ning lubas seda teha hiljem.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee