Presidendiball
Vaata suurt kleidigaleriid!

Rahvuslik stiil rõhutab sündmuse eripära (2)

Silja Paavle, 27. veebruar 2012 07:09
LUISA VÄRK: «Põhja-Eesti rannikul ja Muhus kantud silmadega preesid on korsetil esitletud nii suurelt, et esialgu ei pane tähelegi, millega on tegu,» viitab Piret Puppart. Foto: Tairo Lutter
"Rahvuslikust stiilist kantud komplekte või rahvariideid oli tänavu presidendiballil tubli kaheksandik või isegi rohkem ja see on väga meeldiv trend," kiidab rahvusliku käsitöö lektor ja pro-grammijuht Kristi Jõeste. Sest riigi sünnipäev on kahtlemata sündmus, mida tähistada rahvuslikes riietes.

"Kui investeerida korralikku autentsesse rahvariidekomplekti, teenib see kandjat terve eluea, parimal juhul saab seda ka pärandada. Rahvariided on korralik väljaminek, kuid kui juhuseid, mis nõuavad ülipidulikku välimust, on üksjagu, tasub investeering end kuhjaga ära," ütleb Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö tudengeid juhendav Jõeste. Korralike rahvariietega võib presidendi vastuvõtul käia igal aastal.

Ainus, mida Jõeste soovitab jälgida, on see, et komplekt oleks tellitud usaldusväärsetelt, pärandit täiuslikult tundvatelt meistritelt, et see oleks väga headest materjalidest, lõiketäpne ja täielik. "Täielikuks, tähenduslikult korrektseks teevad komplekti kõikvõimalikud aksessuaarid, nt staatusele vastav peakate abielunaisel, sobilikud jalanõud ja sukad, kirss tordil peaksid aga olema ehted, mille puudumine või vähesus ei ole rahvariidekontekstis hea toon. Oli ju ehete paljusus vanastigi asi, mille poole iga naine püüdles ja mis oli mehe rikkuse mõõdupuu," räägib Jõeste, meenutades tänavuse vastuvõtu arvukaid setu naisi, kes nägid oma ehtekoorma all vägagi kompud välja.

Jõeste rõhutab, et rahvariiete kandmise ajastul oli naisel kohustuslik kanda staatusele vastavat peakatet. "Tänavusel vastuvõtul märkasin aga mitut naist, kelle muidu kenast komplektist puudus just abielunaise peakate – näiteks Mari Tarandil," viitab Jõeste.

Rahvuslikku joont silmas pidades oleks parim, kui rahvarõivais naise kõrval oleks ka rahvarõivais mees. "Inimlikult tuleb aga aru saada, et kõik mehed ei pruugi rahvarõivaist niipalju lugu pidada, et nende peale kulutada," lausub Jõeste. See aga ei ole tema ega moekunstnik Piret

Pupparti kinnitusel põhjus, miks naised peaksid oma komplekti kappi jätma.

Ühed-samad motiivid muutuvad igavaks

Rahvuslik stiil pole presidendiballil Jõeste hinnangul praktilisuse mõttes parem ega halvem valik kui ükskõik milline teine, kuid aitab siiski rõhutada sündmuse eripära ja on tänu sellele igati omal kohal.

Jõeste hinnangul oli hulk rahvuslikke stiliseeringuid, mis mõjusid igavalt ja tüütult – aastast aastasse kasutatakse ikka ühtesid ja samu motiive. Ta viitab kleidimeistrite lemmikule – muhu lilltikandile, mulgi kaaruspaelale ja Põhja-Eesti lilltikanditele. Puppart ja tekstiilikunstnik Epp Mardi ütlevad, et lilltikand on kõige lihtsam ja naiselikum viis rahvuslikkuse rõhutamiseks ja lilled mustal taustal on alati kindlapeale minek.

Kuid eriti põnevalt mõjusid nende sõnul komplektid, kus oli rahvapärandi elemente kasutatud uudsemalt ja värskemalt või näitasid hoopis midagi uut – rahvapärand on põhjatu inspiratsiooniallikas.

Mardi kiidab Priit Sibulat abikaasaga – mees kandis rahvarõivaid, naine tema kõrval oli eba-traditsiooniline, kuid siiski oma kodukandi eripära rõhutav. "Setu pits on nii kaunis – millegipärast ei ole seda veel avastatud," imestab Mardi.

Jõeste kiidab Aldo Järvsoo disainitud lilltikandiga kaunistatud kleiti Kaie Raigi seljas ja Piret Puppart toob välja Luisa Värgi hiigelpreesidega korseti ning Kristina Viirpalu käe all valminud punase haapsalu salli mustriga kleidi Hannu Lambi kaasa seljas.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee