Presidendiball

"Mul on lilla lips, tuli just kapist." (41)

Rainer Kerge, 27. veebruar 2012 07:09
PUHVETIS: «Sind ma vähemalt kottisin, aga sa ei kujuta ette, kui paljud mind kottisid,» meenutab president vastuvõtumaja tagatoas saadikule kätlemisel vahetatud repliike. Foto: Tairo Lutter
"Te olete nii haritud inimene, ja sellisega koos," uurib president Toomas Hendrik Ilves kätlemise ajal Katjalt. Heerold Andres Mähar on just teadustanud: "Riigikogu liige, ajalehe KesKus peatoimetaja Juku-Kalle Raid ja Tallinna Ülikooli hiina kultuuri õppejõud Jekaterina Koort."

Katja ei kosta midagi, Juku-Kalle embab Evelin Ilvest.

"Evelin ütles mulle: sa näed nii ilus välja!" kelgib Juku-Kalle mõni minut hiljem. "Ma ütlesin, et mul on lilla lips, tuli just kapist."

Täht-tähelt võttes Juku-Kalle muidugi luiskas. Sest tema avastas lilla lipsu kilekotist, mis oli jäetud ajalehe KesKus toimetusse. Töökaaslased olid kotti pakkinud veel musta särgi ja ilu ohvriks langenud reptiili nahast jalanõud.

"Kingad on Marek Reinaasi omad, oli Itaaliast toonud," valgustab Juku-Kalle, kuidas keskuslased aitasid tal end presidendi vastuvõtuks vormi lüüa. "Ja selle ülikonna ostsin ma kuskilt kaltsukast üheksa euro eest!"

Kilekoti järele KesKusi toimetusse läks rahvasaadik Juku-Kalle südaööl otse riigikogu istungilt.

Neljapäeva, 23. veebruari õhtul arutati riigikogus Kreeka teise abipaketi toetamist.

"Ma lähen kaitsma akropoli mustade kolonelide eest," lööb keskerakondlane, kapteni auastmes ohvitser Aivar Riisalu riigikogu puhvetisse sisenenud Ene Ergma ees kannad kokku. Riigikogu esimees on viimane inimene majas, kes kuuleb Riisalu muret: granaadiheitja Carl-Gustaviga on tegelikult keeruline väga heade Leopardi tankide vastu saada. Aga põhimõtteliselt on kapten lahinguks valmis.

"Ma kirjutan igal kevadel kellelegi magistritöö."

Kreeka teemadel käib taktikalisi manöövreid ka riigikogu sees. Kui Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu küsis Juku-Kalle Raidilt, kuidas kavatseb ta Kreeka küsimuses hääletada, vastas Juku-Kalle: "Mina olen vastu!". Reinsalu ütles "Ahah!"

Üks mõistev noogutus pole aga protesteerijale pädev saak. See on hetk, kui tuleb teha üks kombinatsioon – kasutada ära mees nimega Priit Toobal. Just keskerakondlasest rahvasaadik Toobal on see, kes tuleb riigikogu puhvetisse ja teatab Juku-Kallele, et Keskfraktsioon edastab riigikogu juhatusele palve katkestada arutelu Kreeka abistamise küsimuses, ja nimetab sealjuures kindlasti, et ideed toetab isiklikult Juku-Kalle Raid.

"Mina üksi arutelu tagasilükkamise palvet esitada ei saa," selgitab Juku-Kalle, miks ta Kreeka asjus Keskerakonnalt abi otsis.

Tegelikult Juku-Kallele IRLi fraktsioon meeldib – ega ta parteituna muidu selle liige oleks. Ja Aaviksoo on Juku-Kalle arust üks paremaid ministreid: "Minu meelest on Aaviksoo potentsiaalikaim peaminister."

Kui tudengid käisid plakatitega riigikogu ees protestimas, läks Juku-Kalle alguses alla, et inimestele kohvi viia, siis aga märkas loosungit: "Aaviksoo, kas Sina oleksid nõus kartulikoori sööma?" Selle sildi all seisvale protestijale oli Juku-Kalle omal ajal magistritöö kirjutanud.

"Läksin ja küsisin, mida tema siin teeb," vabastas Juku-Kalle hetkega ühe plakati kandjast.

"Ma kirjutan igal kevadel kellelegi magistritöö," pillab mees igaks juhuks lisaks.

Ah jaa, Kreeka aitamise takistamiseks on Juku-Kallel veelgi trikke. Nimel registreerib ta – mõistagi kellegagi kooskõlastamata – end IRLi fraktsiooni nimel sõna võtma. Kuna fraktsiooni eest võib kõneleda vaid üks inimene, nõuab riigikogu aseesimees Laine Randjärv ühel hetkel spiikritoolilt aru, kes siis õigupoolest IRLi nimel Kreeka asjus kõneleb.

"See on niivõrd populaarne teema, et meil on kaks soovijat, aga IRLi fraktsiooni juhatuse otsusega on meie esindaja Sven Sester," vastab Toomas Tõniste.

Ja ehkki Raid küsib riigikogu saalis Jürgen Ligilt, kas Kreeka puhul on tegu sotsialismi või kapitalismi kriisiga; ning uurib samas Aivar Sõerdilt üle, kas meie kodanikkond maksab selle sotsialistliku läbikukkunud sovhoosi antud hetkel kinni, pole teha tegelikult midagi.

"Parlament ei pea olema nagu lambakari."

Kell 23.35 selgub – häältega 56 poolt ja 32 vastu Kreeka abistamine jätkub.

"Ma üritasin ka Noolt ära rääkida, aga ei õnnestunud ikka kahjuks," on Juku-Kalle vähese vastuseisu pärast kurb, ja tellib takso.

Tegelikult on ta muidugi oma väikese segadusekeetmisega rahul: "Parlament ei pea olema nagu lambakari. Niikaua kui mina siin istun, ma jäängi lärmama. Mida on öelnud Tove Jansson? "Ära usalda inimesi, kui sa ei näe nende hinge!" Rahanduskomisjon vaatab numbreid, aga peaks vaatama inimesi!"

Sohver viib saadiku kõigepeal riigikogust KesKusi toimetusse kilekoti järele, kus on lips ja kingad, ja ootab siis, sest enne kojuminekut peab kindlasti tegema ühe õlle kõrtsis The Dubliner.

Kõrtsis ootab Juku-Kallet seltskond sõpru-tuttavaid. Aga enne nende lauani jõudmist peatavad ta kõigepealt välisuksel seisvad nikotiinikud.

"Tere, Juku-Kalle!" hõikab noorsand, kes on mõni sekund tunnistanud, kas Kasahstanist pärit viltnokatsi all on ikka tõesti rahvasaadik. "Igal juhul hakka vastu!"

"Ma juba hakkasin!" teatab Juku-Kalle ja manööverdab uksest sisse semude seltskonda.

Nii kui rahvaasemik on omade seas istet võtnud, kostab kõrvallauast: "Oo, Juku-Kalle!" ja mehele ulatatakse õlu.

"Ma ei ole kunagi olnud Ansipi valija," veeretab võõras juttu, "ikka Mart Laari ja..."

Juku-Kalle seletab, kuidas Kreekale raha laenamine on nagu Cartlandi ostmine. Seletab veel. Viimaks ta ei jaksa: "Kuule, ma olen väsinud sellest poliitikajamast."

Juku-Kalle, kes on oma laudkonnale vaevalt tere öelnud, läheb suitsetama ja saabub teatega, et ta püüti just uksel kinni ning kohe ostab keegi talle nisuõlut.

Järjekord on aga pikk ja köök paneb selleks õhtuks kulbi nurka, ning enne kui nisuõlu saabub – võimalik, et lubadus on võõral ka ununenud –, liigub Juku-Kalle edasi KuKusse. Et võtta õhtu päris viimane õlu.

"Viskasime raha prügikasti!"

KuKus on pidu. Juku-Kalle istub suitsunurka ja paar tundi kordub stsenaarium: suitsetama saabuv piduline peatub uksel, tunnistab Juku-Kallet, tunneb ära, mõtleb, kas tal on piisavalt meeleolu võõra inimese kõnetamiseks – ja tuleb siis Juku-Kallega juttu ajama.

"Viskasime raha prügikasti!" vastab Juku-Kalle tervitusele ja teeb taaskõnetajale ruumi. "Teie terviseks, sõbrad!"

Kui takso viimaks Juku-Kalle KuKust minema sõidutab, on kell kolmest üle hüpanud ja ehkki saadik ise jõuaks vabalt hommikul 6.46 väljuvale rongile, istub ta unise kaasa Katja palvel Tartu ekspressi esimese klassi vagunisse hoopis kahe ajal päeval. Presidendi vastuvõtule Tartu Vanemuises mees ei hiline.

Kui Juku-Kalle on end kutsutute poole peal vastuvõtule möllinud, imbub ta pressile mõeldud ruumi Shakespeare’i kohvikusse: "Siin on palju parem olla. Ees on väga palav."

Katja – tal on seljas Ketlin Bachmann-Põldroosi disainitud punk kleit, mille korsett koosneb justkui lukkudest – noogutab. Katja ja Juku-Kalle teevad suitsu-õlle lõpuni ning lähevad teatrisaali kõnet kuulama.

Pärast kontserti veedab Juku-Kalle suurema osa ajast suitsetades ja ajakirjanikele mõeldud baarist õlut ostes. Siin kohtub ta korraks veel ka presidendiga, kes põikab sisse nii-öelda peo tagatuba vaatama.

"Sind ma vähemalt kottisin," meenutab president Juku-Kallele lauset, mis ta kätlemisel Katjale pillas, "aga sa ei kujuta ette, kui paljud mind kottisid."

Juku-Kalle on viimane kutsutud külaline, kes Vanemuisest lahkub. Sest pressiruumi telekatest näidatakse 1988. aasta Rock Summerit.

"Ma olin siis 13, käisin seal hüppamas ja ENSV lippu põletamas," särab Juku-Kalle.

President abikaasaga sätib end juba lahkuma, kui Juku-Kalle ja Katja järelpeole Atlantisesse jõuavad. Siin maanduvad nad Tõnis Lukase lauda.

Jutuks kerib Kreeka.

Juku-Kalle lonkab Savisaare pärast

Juku-Kalle mõtted, mida ta vastuvõtul lahkesti jagas.

Tartu on väike vastik puust linn, mille küljes on ka oja.

Ma lonkan selle pärast, et Savisaar ei liivatanud miljonipeldiku tagant alla viivat teed.

Kust ma õlut sain? Seda saab sõprade ajakirjanike juurest, seal on pelmeene ka.

Kontsert oli hästi lahe. Kõige rohkem meeldis HU? "Unistuste tapjad" ja siis Siiri Sisask! Kui ma neid näen, teen siira komplimendi.

Mulle meeldis Ilvese kõnes, et ta kritiseeris sotsialismi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee