Eesti uudised

Eksperdid: ACTA suurim oht on, et ACTA ohud pole teada! (22)

Tiina Kaukvere, 10. veebruar 2012, 07:04
Pilditöötlus peaminister Andrus Ansipist internetis.  
Ehkki poliitikud on avalikkuse hirme seoses võltsimisvastase kaubanduslepinguga ACTA seni vaid naeruvääristanud ja ehkki peaminister soovitab ohtudest rääkimise asemel pelguritele fooliummütse, tunnistavad mitmed eksperdid, et ACTA on segadust tekitav lepe, mis vajab ühiskondlikku arutelu.

Eilsel valitsuse pressikonverentsil ütles kultuuriminister Rein Lang, et ACTA vastu käiv möll meenutab talle globaliseerumisvastaste meeleavalduste lainet, kus laamendamisturistid ühest linnast teise liikusid. Lang lisas, et internetis leidub ACTA kohta müstilisi teooriaid.

Samal teemal

"Nendel hirmudel ei ole vähimatki alust, mina loodan, et Eesti ratifitseerib ACTA lähimal ajal ja see probleem saaks ükskord juba maha," ütles Lang. Sellest hoolimata kavatsevad tuhanded inimesed laupäeval Tallinna ja Tartu tänavatele ACTA kehtestamise vastu protestima minna. "Inimesed suhtuvad asjasse tõsiselt ja aktiivselt, mis on demokraatia arengu seisukoha pealt väga oluline," näeb IT-visionäär Linnar Viik seda ka positiivse ilminguna.

Mis leping see on?

"Ega inimesed ei lähe tänavatele, et piraatlus on hea. Enamik inimesi läheb tänavatele, kuna me ei saa aru, mis leping see on!" ütleb jurist Karmen Turk, kelle sõnul peavad lepped, mille rikkumine võib lõppeda kriminaalkaristusega, olema inimestele üliselged. "Keegi ei oleks võib-olla ACTA vastu, kui oleks selge, mis see sisu on. Täna me ei tea selle sisu ja keegi ei ütle meile seda."

"[ACTA] ohud ei ole teada, see on kõige suurem oht," märgib ka Viik ja lisab, et see teeb inimesed ärevaks õigustatult. Viik nendib, et ACTA-teemaline diskussioon on liiga emotsionaalseks läinud. "Selleks, et diskussioon ei oleks emotsionaalne ja oleks rohkem argumente, peavad kaasatud olema rahvusvahelise õiguse ja intellektuaalomandi kogukonnad."

Peaminister kinnitas kolmapäeval, et ACTA ei too kaasa ühtegi seadusemuudatust. Samas ütles majandusminister Juhan Parts eilsel valitsuse pressikonverentsil, et ACTA tuleks ratifitseerida riigikogus, ja ehkki kehtiva seaduse muutmist ACTA kohe ei eelda, sisaldab see sätteid, millega võetakse teatud lubadusi tulevikuks.

Turk toob praegu kätte saa-dava info põhjal välja, et internetiteenuse osutajale muutub teenuse kasutaja jälgimine vajalikuks, kuna kui kasutaja rikub ACTA-t, siis internetiteenuse osutajat võidakse karistada, kuna ta võimaldas rikkumist.

Välisministeerium väidab aga, et leping ei mõjuta ega piira igapäevast interneti kasutamist, ei muuda teenusepakkujaid rohkem sisu eest vastutavaks, kui see on seni.

Patendirisk selgumas

Vaikimisi kohaldub ACTA ka patentidele, kinnitavad Loho ja Turk. Samas on igal riigil võimalik sätestada, et meie riigis

ACTA patentidele ei kohaldu. Seda pole aga Turki ja Loho sõnul veel kohalike poliitikute poolt selgelt välja öeldud.

Juhul, kui ACTA kohaldub patentidele, võib siia kanduda selline olukord nagu Ameerikas, kus kõik on patenteeritud. Loho toob näiteks tarkvarapatendid.

"Ära on patenteeritud elementaarsed asjad. Näiteks Amazon võttis patendi selle peale, et ühe klikiga saab midagi ära osta. Kui keegi teine tahaks sellist asja oma IT-

süsteemi panna, siis nad peaksid litsentseerima terve hunniku patente USAst," ütleb Loho ja lisab, et siis kuluks veebilehe kävitamiseks miljoneid.

Ameerikas ja Kanadas patenteeritakse aktiivselt ka elu – geneetiliselt muundatud organisme ja põllumeestel tuleb seemet ostes patendiomanikust suurettevõttega leping sõlmida. Pärast müüakse saak enamasti patendiomanikule tagasi.

Viik ei oska eelpool toodud hirme kommenteerida, kuid usub, et ACTA midagi Eestile juurde küll ei annaks.

"Enne ACTA allkirjastamist peavad Euroopa Liidu liikmesriikide valitsused tegema põhjalikku selgitustööd. Asjaolu, et viimastel nädalatel on saabunud suur hulk murekirju, on märk sellest, et senised põhjendused on olnud ebapiisavad," usub europarlamendi saadik Kristiina Ojuland, kes leiab, et Euroopa Liidu kodanikel peab olema kindlus, et ükski rahvusvaheline leping nende õigusi ja vabadusi ei piira.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee