MURES: Berlita peab end väga hoidma, ei tohi mängida ega joosta. Ka koolis käimisse on tulnud pikem vahe. «Eile läks asi hullemaks, aga tahaks väga loota, et neerud saavad lõpuks ikka täitsa korda,» muretseb ema Ksenja. Foto: Tairo Lutter
Sven Harjo 3. veebruar 2012 07:04
"Kui medõde mind lõpuks kohale kutsus, oli tüdruk õe toas oleva lavatsi märjaks nutnud," kirjeldab seitsmeaastase Berlita ema. "Alles minu nõudmisel helistas ta kiirabisse."

Kahe nädala eest kolmapäeval lõikas Rakvere gümnaasiumi vahetunnisaginasse hale lapsenutt. Kuidas 110 sentimeetri pikkune ja 17 kilo kaaluv esimese klassi tüdrukuke viga sai, ei oska praegu keegi täpselt öelda. Tohtrite arvamusele ja lapse jutule tuginev ema väidab, et keegi suur poiss lõi või lükkas tüdrukut ja see kukkus vastu radiaatorit. Kool on asunud direktori vahendusel seisukohale, et laps ise jooksis vahetunnis kellegi või millegi vastu.

Tallinnast kutsuti reanimobiil

Berlita ema on õpetaja, kooli meditsiiniõe, tütre ja teiste laste jutust kokku pannud pildi, mille kohaselt aitas õpetaja nutva lapse esialgu klassi, kus ta oli põrandal pikali. Et tüdruk kurtis valu ja nuttis, kutsus õpetaja kohale kooli meditsiiniõe, kes viis ta oma ruumi.

"Kõige enam häirib mind, kuidas õpetaja ja medõde käitusid vahetult pärast juhtunut," räägib ema Ksenja, kelle sõnul kulus õnnetusest kiirabi kutsumiseni umbes tund. Koolist saja meetri kaugusel töötav ema ei mõista, miks talle kohe ei helistatud, ehkki laps oli seda palunud.

Viimaks õde siiski helistas. "Laps sai viga vahetunnis ja kui ma kohe kohale jõudsin, oli juba järgmine vahetund," määratleb ema kulunud aega.

Tema sõnul kutsus õde kiirabi alles tema nõudmisel. "Hämmastav, et ta ei osanud kiirabile öelda isegi kooli aadressi," märgib Ksenja. "Kiirabi saabus viie minutiga. Kooli medõde läks neile vastu, seletades katkematult, et laps on ise juhtunus süüdi, sest jooksis ise millegi vastu."

Rakvere haiglasse viidud Berlitale tehti röntgenläbivaatus ja ultraheliuuring. Diagnoositi neerurebend ja talle kutsuti Tallinnast järele reanimobiil.

"Mul lubati lapsega koos olla ja nii olime mõlemad kaks viimast nädalat lastehaiglas," ütleb ema. Kui nad koju said, keelasid arstid Berlital mängida ja joosta, samuti tuleb jälgida, mida ta sööb, et mitte neerusid koormata. "Nad arvavad, et kõik taastub – loodan väga, et see on nii," lisab ema.

"Kas laps olekski jäänud karjuma?"

Ehkki kooli direktor Aivar Part oli eilseks kokku leppinud kohtumise, kuhu pidid tulema ema, direktor ja intsidendis osalenud, jäi see ära. Ema ei saanud minna, sest lapse seisund läks halvemaks.

"Näis, mis Tallinna lastehaiglas öeldakse," ütleb ema, kes pidi tütrega täna niikuinii läbivaatusele minema.

Ema on siiski koolis juba rääkimas käinud. "Õpetaja vihjab, et laps on ise süüdi," nendib ema. Mitmetele pärimistele, miks õpetaja kohe kiirabi ei kutsutud, sai ta vastuseks, et tema ei peagi kutsuma. Kui midagi juhtub, siis korra kohaselt kutsutakse esmalt kohale kooli meditsiiniõde, kes otsustab kiirabi kutsumise vajaduse. Kuid vajadust ei näinud temagi.

"Mis oleks saanud, kui mind poleks telefoniga kätte saadud, kas laps oleks jäänudki ilma abita valust karjuma?" ei taha ema mõeldagi.

Rakvere gümnaasiumi direktor Aivar Part märgib, et ilmselt ei suutnud õde juhtunu tõsidust korrapealt hinnata.

"Meil pole täpselt paika pandud, mis puhul kutsutakse kiirabi. Iga juhtumit tuleb eraldi hinnata," räägib Part. "Kui lapsel ikka on verejooks või teadvuse kaotus, siis tuleb loomulikult kohe kiirabi kutsuda. Siin ilmselt arvati, et laps jooksis, kukkus ja sai haiget, ning ei peetud kiirabi vajalikuks."

Meditsiiniõele endale ei saanud Õhtuleht küsimusi esitada, sest kooli direktor keeldus kategooriliselt nimetamast asjaosalise nime, samuti koolile meditsiiniteenust pakkuvat organisatsiooni.