Kired kõrgharidusreformi ümber kerivad aina hoogu (5)

Senisel kujul tähendab reform Raua hinnangul tasuta eestikeelset kõrgharidust eelkõige eliitkoolide lõpetanutele prioriteetsetel aladel, nominaalaja vältel ja ilma võimaluseta endale elatist teenida. Reformi tagajärjel hakkab Eestis saama tasuta eetikeelset kõrgharidust väiksem hulk üliõpilasi kui seni, väidab Raud Eesti Päevalehes ilmunud arvamusartiklis.

Vaesemate perede lapsed on aga Pakosta sõnul sunnitud pärast kooli lõpetamist kohe tööle minema, et tasulise õppe jaoks raha koguda, ning neile on praegu kättesaadavad enamasti just tasulised kohad, kus õpitakse väga sageli osakoormusega, tehes kõrvalt tööd.

"Seega on hariduses juba toimunud üsna terav polariseerumine," nendib Pakosta. "Selle vastu ongi kõrgharidusreform plaanitud. Koos vajaduspõhiste õppetoetustega ning tasuta õppekohtade arvu tõusuga tekitatakse õiglasem ligipääs kõrgharidusele ka vaesemate perede lastele."

Pakosta sõnul ei vasta tõele ka väide, justkui kaoks edaspidi võimalus tudengitel iseendale elatist teenida. "Eelnõu ei piira kuidagi tudengi töötamisvõimalusi erinevalt mõnestki ELi liikmesriigist," kinnitab ta.

Üliõpilaskondade liidu juhatuse esimees Eimar Veldre tõdeb, et Raud annab reformikavale karmi hinnangu. "Valijatele lubati valimiste ajal, et parandatakse tudengite võimalusi pühendunult õppida ja vähendatakse perede rahalist koormust," märgib Veldre. Peatselt riigikogusse jõudev õppetoetuste seaduse eelnõu toob Veldre sõnul uuesti välja eelmisel nädalal lukku hääletatud eelnõu puudused. "Loodame, et riigikogu liikmetel on tõsimeelsust need parandada, sest veel on selleks võimalus," usub Veldre.