Eesti ametnikud hoiduvad ACTAst rääkimast (27)
Kui Poolas on võltsimisvastase kaubanduseleppe ehk ACTA vastaste tänavale tulek vilja kandnud, kardab üks Eesti tugevamaid ACTA-vastaseid Tanel Raud, et siin tänavatele ei tulda. "Siin, ma arvan, saab määravaks külm kliima ja eestlaslik ükskõiksus. Kui ikka omal jalgealune tuliseks ei lähe, siis ei liigutata," märgib Raud. Sama pole tema sõnul välistatud senisest ulatuslikumad internetiprotestid.
Samal teemal
Praegu vihastab Rauda see, et ACTA läbirääkimisdokumendid on salajased. ACTA-kõnelusi Eestis juhtiv välisministeerium ütleb, et neid ei avalikustata rahvusvahelise tava ja Eesti õiguse kohaselt.
Raud näeb ohtu selles, et maailma riigid liituvad praegu ACTAga, lootes seda tõlgendada oma soovi kohaselt. Kui siis aastaid hiljem dokumendid avaldatakse, on riigid kohustatud Viini Konventsiooni põhjal tõlgendama ACTAt nagu "tegelikult" oli ette nähtud – põhiõigusi ja internetti oluliselt piirates.
"Poliitikutel palutakse hääletada ACTA üle olukorras, kus mitu ACTAs toodud mõistet on arusaadavad vaid läbirääkimisdokumentide valguses, kuid nood on salastatud ja neid ei näidata isegi Euroopa Parlamendi liikmetele," ütleb Raud.
Poola peaminister Donald Tusk lubas oma inimestele, et kui põhjalik uuring näitab, et ACTA ohustab internetivabadust, siis Varssavi vastuolulist võltsimisvastast kaubanduslepet täielikult ei ratifitseeri. Veelgi enam – üks Poola partei tegi ettepaneku panna ACTA rahvahääletusele.
Eestis midagi sellist ei korraldata ja valitsus ACTAt ei kommenteeri. Siiski võib eeldada, et Eestigi võimud arutavad ACTAt, ent selle allkirjastamiseks on vaja vaid valitsuse otsust, mitte avalikku riigikogu arutelu. Ka on selge, et rahvahääletust ei tule, sest Eesti õiguskord ei näe ette välislepingute puhul rahvahääletuse korraldamist.
Eesti allkiri on ACTA jõustumiseks vajalik, sest tegu on segapädevusega lepinguga ja selle peavad allkirjastama Euroopa Liidu ja iga liikmesriigi valitsus eraldi. Leping on avatud allkirjastamiseks järgmise aasta 31. märtsini.
Kuigi Poola peaminister on poolakatele lubanud, et nad ei pruugi ACTAga täielikult nõustuda, räägitakse eestlastele teist juttu – selle lepingu puhul polevat võimalik ainult osa artikleid kohaldada.
Välisministeeriumi pressiesindaja Mariann Sudakov selgitas, et kui riigid soovivad sõlmida rahvusvahelist lepingut, siis kujundavad nad selleks seisukohad, mille alusel peetakse läbirääkimisi lepingu teksti üle.
"Rahvusvahelise tava ja ka Eesti õiguse kohaselt läbirääkimisdokumente ei avalikustata ei lepingute ega muude läbirääkimiste puhul," selgitas ta. „Läbirääkimisdokumentidena käsitletakse siin läbirääkimisel osalevate riikide seisukohti, lepingu teksti mustandeid jne, millest riigid lähtuvad lepingu teksti kokkuleppimisel"
Sudakov lisas, et lõpliku teksti kokkuleppimise järel on ACTA tekst koos Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi pidanud Euroopa Komisjoni seletuskirjaga kättesaadav olnud Euroopa Liidu Teataja veebilehel: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2011:0380:FIN:ET:PDF
"Enne kui valitsus ACTA lepingut arutama hakkab on plaanis arutada seda huvigruppidega, kelle arvamust võetakse kuulda nendega otse suheldes," ütles ta.
27 KOMMENTAARI