Ühtede kahjuks ja teiste õnneks saadetakse IRL oma senisel kujul täna ajaloo prügikasti.

Sest isegi kui mingi ime läbi õnnestuks esimehe valikul võita Res Publica vastasleeril, oleks nende positsioonid oluliselt nõrgemad senise juhi Mart Laari omadest. Res Publica võidu korral rullitakse aga kampsunitest armutult üle või jooksevad nood ise endise peasekretäri eeskujul väärtused kaotanud erakonnast minema. Kuigi Laar end ameti mahapanemise eel interneti otsasaamise jutuga avalikult lolliks tegi, võis see olla talle imagoloogiliselt isegi kasulik, sest ta on eelistanud mitte välja öelda ka oma eelistusi erakonna uue juhi valikul. Kuid kaitseministrina jätkamine sõltub tal erakonnas võimu võtva seltskonna suvast ning selleks on tarvis end näidata võimalikult pehme ja ohutuna.

Kui aga vaadata olukorda pikemas perspektiivis, siis võib õigus olla Jüri Adamsil, kelle hinnangul naaseb Laar valimisteks häältemagnetina suurde poliitikasse. Lahtine on vaid see jõud, keda Laar vedama hakkab. Seega oleks Laarist eriti nutikas praegu taanduda, lasta Res Publica tegelased nurisünnituseks osutunud ühenderakonna paari aasta jooksul põhja laseksid, ja seejärel ise valgel hobusel jälle isamaad päästma saabuda.

Et korra varem on Res Publica võimul olles suutnud oma populaarsuse sisuliselt nulli mängida, siis ei tohiks see ka praegu olla neile üle jõu käiv ülesanne hallide, igavate ja karismata põhimõttelagedate karjeristide juhtimisel. Oluline eeldus selleks on juba praeguseks olemas, sest elamislubade skandaali puhul on selgelt valitud venitustaktika ja vastutusest hoidumine, kuigi üldsus on seda neilt pikisilmi oodanud. Sellise seltskonna kadumise üle poliitilise pumba juurest ei tohiks kellelgi kahju olla.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis