Eesti uudised

Päästeamet ei pea tööstushoonete lähedasi komandosid vajalikuks (15)

Eiris Teeveere, 23. jaanuar 2012, 07:02
PROTEST: 17. jaanuaril protesteeris umbes 200 inimest Leisi komando ees selle sulgemise vastu. Foto: ERR
Päästeametil on tänavu plaanis sulgeda kuni tosin komandot, mille kohta on ameti koostatud analüüsid näidanud, et antud piirkonda pole oma komandot vaja. Nii mõneski analüüsis on aga kentsakaid vigu.

Enim tähelepanu on saanud Saaremaal Leisi vallas asuva komando kohta tehtud analüüs. Jätmaks muljet, et Leisi vallas ettevõtteid pole, on Leisi Saekaater OÜ, Karja Pagariäri OÜ ja OÜ Oss paigutatud hoopis Orissaare valla territooriumile. Orissaares asuvast kahest tanklast üks on märgitud ohtlikuks, suurõnnetuse võimalikkusega ettevõtteks, teine üldse mainimata jäetud. Leisi vallas asuva sama firma tankla päästeameti meelest piirkonnale ohuallikaks pole. Lisaks pole välja toodud isegi valla elanike täpset arvu, kirjutab Eesti Päevaleht.

Vead parandati

Päästeameti pressiesindaja Martin Vallimäe ütleb, et kolme ettevõtte sattumine teise valla alale on analüüsi koostanud päästeameti päästetööde osakonna spetsialistide viga, mis on praeguseks juba parandatud. Samas rõhutab ta, et kuna tegemist pole ohtlike ettevõtetega, siis nende paiknemine ühe või teise valla territooriumil analüüsi lõpptulemust kuidagi ei mõjuta. Vallimäe tõdeb, et taolisi vigu ei tohiks analüüsides olla, kuid nendib, et antud vead pole määrava tähtsusega. Kuna mullu oktoobrist muutusid teatud ohtlike ainete kemikaaliseadusest tulenevad alammäärad, siis ei kuulu ka tanklad enam kemikaaliseaduse mõistes ohtlike ettevõtete alla.

Ettevõtted lahkuvad?

Leisi vallas asuva Karja küla järgi nime saanud Karja Pagariäri juhataja Aivo Kanemäe kinnitab, et äri on valla keskel. "Ilmselt näitab see kirjutaja teadmatust või lohakust. Ma ei ole küll õige inimene seda ütlema, kuid minu meelest on Leisi vald nii elanike arvu kui territooriumi poolest suurem kui Orissaare."

Kanemäe ütleb, et Leisile peab oma päästekomando jääma juba seetõttu, et kui õnnetus juhtubki, on Kuressaares ja Orissaares asuvad komandod liiga kaugel. "Vahemaa on umbes niisugune, et päästeamet jõuab sisuliselt tukke loputama, mitte enam päästma."

Möödunud nädala lõpul tehti teatavaks ka Palamuse komando sulgemine, mis tekitab kohalikes pahameelt. Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu hinnangul võivad päästeameti otsuse tõttu tulevikus ettevõtted antud piirkonnast turvatunde puudumise ja suurte kindlustusmaksete tõttu lahkuda ning ühtlasi pärssida uute investeeringute tegemist. Kohalike hinnangul on aga piirkonnas suur mets ja palju tööstushooneid.

"Keskendumine detailidele, kus üks tankla, põllumajandusettevõte, pood või postkontor asub, ei muuda suures plaanis pilti, miks hukkunuga tulekahjud juhtuvad ja kuidas neid saab ära hoida. Võrreldes Eestit ja Soomet hukkunuga põlengute puhul, siis erinevus on viiekordne Eesti kahjuks (hukkunuid

100 000 elaniku kohta). 2010. aastal hukkus Eestis 69, Soomes 80 inimest. 2011. aastal Eestis 73 ja Soomes 67 inimest. Põhjused on põlengutel väga sarnased ja kõik riigid on tulesurmade vähendamisel samade probleemide ees," räägib Vallimäe.

Päästeameti analüüsi andmetel tuli Palamuse komandol 2010. aastal sõita välja 10 tulekahju korral, koos muude õnnetustega 50 juhul.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee