Kommentaar

Poliitmõttelennust ja DASAdest  (13)

Juhan Telgmaa , 23. jaanuar 2012, 07:02
Poliitiline ühiskondlik mõte ja vaba demokraatlik maailmavaade tahavad alati edendamist. Poliitikud arvavad, et protsess on takerdunud rahva harimatusse nii kodu- kui välismaal. Selles on neil õigus. Rahvas ei oska tõepoolest näha ega mõista parteide tegevuse sügavat demokraatlikkust Eesti edendamisel parimal võimalikul moel. Ja mis seal rahvast rääkida, kui isegi eurosaadik Indrek Tarand peab parteisid lausa Eesti arengu piduriteks!

No selline olukord pole hea ja iga algatus muutmiseks on seetõttu teretulnud. Poliitikud arvavad, et asi paraneb, kui edendada maailmavaatelist kodanikuharidust projektide, toetuste ja informatsiooni levitamise kaudu. Ja veel arvavad nad, et asi vajab

uuringuid, parteide maailmavaate-erisused ja ajalugu tahavad jäädvustamist. Head mõtted kõik. Aga tähtsas töös ei saa usaldada kedagi peale iseenda. Nii tulebki iga partei juurde asutada demokraatia arendamise sihtasutus. Kuna parteid ilma rahata vähimatki liigutust ei tee, ja pahmast tallava härja suud ei saa siduda, siis võetigi see rahatükk sujuvalt riigieelarvest ehk rahva rahakotist.

Ilusa plaani juures torkavad siiski silma mõned nõrgad kohad.

Demokraatia

Tegelikult järgivad kõik parlamendierakonnad nüüdisaegset liberaalset demokraatiat. Pangem tähele, et see on päris kindlasisuline mõiste, mis ei samastu ei demokraatia ega liberalismiga. Vabad valimised, seaduste ülimuslikkus, sõnavabadus, ühinemisvabadus, omandi kaitse – see on liberaalse demokraatia olemus. See kõik on meil enam-vähem olemas.

Teine asi on maailmavaate ja parteide praktikaga. Ja siin on olukord vaatamata parteide jutule üpris segane. Jah, ühed nimetavad end alalhoidlikeks, teised liberaalideks, kolmandad sotsideks, neljandad tahavad leida keskteed. Kuid tegudes on nad kõik pigem pragmaatilised ühendused, mis ei aseta esiplaanile nende huvisid, keda nad põhiseaduse järgi esindavad. Nii et siin oleks küll hea, kui suudetaks luua mingi selgus.

Milles on Eesti demokraatia peamine puue? Meil on küll nüüdisaegne liberaalne esindusdemokraatia, kuid see on poolik. Esindusdemokraatia on hea, sest näiteks otsedemokraatia riigi tasandil viiks kergesti kaosesse. Esindusdemokraatia on halb, kui volitused, piirangud ja protseduurid on lodevad. Ehk Eesti puhul pole rahvaesindajal voli otsuseid mõjutada ja valitsusel on piiramatu võimalus parlamenti käsutada. Seega polegi rahvaesindajal võimalik rahvast esindada ega ka mitte millegi eest vastutada. Tähendab, polegi mingit mõtet valida parlamenti tegusaid inimesi. Seal nad ainult frustreeruvad või nõrgema natuuri korral löövad käega, hääletavad tuimalt mille poolt-vastu tahes ja naudivad elu. Näemegi, kuidas parlamendi iga järgnev koosseis on eelmisest kehvem saanud. Ja siin ei aita laiale publikule asjade parem seletamine mitte midagi.

Uuringud, ka maailmavaate vallas, on tõsine asi. See nõuab haritust ja piisavat kvalifikatsiooni, metodoloogia valdamist, teadlaslikku ausust ja kompromissitust. Selliseid inimesi napib kibedasti ülikoolideski. Pealegi on nende vähestegi tõsiste tegijate usk nõrk, kuna seniajani on valitsejad ühiskonnateadlasi naeruvääristanud, rääkimata nende teadmistele toetumisest. DASAdesse (demokraatia arendamise sihtasutus) inimesi, kes suudaks uuringuid teha, kohe kindlasti ei jätku. Ja mis on kõige tõenäolisem tulemus? Tegijateks saavad mingi poliitslängi omandanud parteikuulekad võhikud, millega iga partei saab endale isikliku «tõeministeeriumi». Mis on järjekordsest tühikärakontorist ühiskonnale kasu? Sama ka parteiajaloo uurimise ja jäädvustamise kohta, kus midagigi tõsiseltvõetavat saaks anda vaid sõltumatud uurijad, kes pole mingi parteiga seotud.

Kodanikuharidus

See vajab edendamist. Kohe kindlasti. Aga ka selleks pole vaja mingeid parteide poputatud uusi kehandeid. Tuleb püstitada sihid ja pakkuda raha kõigile tegijaile avatud konkursi korras. Kui mingi seltskond saab muretult suure toetuse riigieelarvest, solgib see lihtsalt vabaühenduste turu. Pealegi on olemas hulk vabaühendusi, mis sellesuunalist tegevust on aastaid viljelnud. Seda nii kodus kui võõrsil. Neil on kujunenud usaldusväärsed partnerid, on võrgustikud, partneritega suheldakse ka paljude teiste teemade ürituste käigus. Miks mitte kõigepealt seda võimalust kasutada?

Ja üks kõrvalliin. Võlatunne Eesti mõningaid parteisid pikki aastaid fondide vahendusel toetanud välisriikide ees. Olgem siin ettevaatlikud. Küsigem, kas Eesti parteid on jõudnud tasemele, kus võiks teistele demokraatiat õpetama tükkida. Siin oleks hea, kui need palju raha kulutanud välisfondid ise korra analüüsiksid, miks nende tegevus Eestis niivõrd viletsa tulemuseni on jõudnud. 20 aastat on õpetatud-arendatud-toetatud, aga parteide maailmavaade on endiselt segasemast segasem. Kuidas nende riikide maksumaksjad oma raha sellist kulutamist küll taluvad?

DASA tõeministeerium

Minu järeldus – DASAd on väär-idee. Igale parteile oma «tõeministeeriumi» asutamine on lihtsalt igas aspektis pidetu. Probleem on, kuid selle lahendamiseks tuleb leida kohane tee.

Mis oleks parlamendiparteide esmane kohustus demokraatia vallas? Täitke meie liberaalne esindusdemokraatia toimiva sisuga. Ehitage säng, mis juhiks rahva tahte tema esindajateni ja ei laseks neil esindajail hälbida ulukiteks mingite huvigruppide jahimaadel. Võtmesõna on kaasamine. Ülimalt tähtis on ette võtta valimisseadus. Nii valija kui valitav tuleb vabastada raha ja küünilise poliittehnoloogia mõju alt.

Aga erakonnaseadust täiendage sellegipoolest. Andke parteide rahaasju kontrollivale komisjonile pealegi 16 000 eurot palgaraha. Aga andke sellele komisjonile õigus ka rikkujad jõuliselt rajalt maha võtta. Kuni partei sundlõpetamiseni välja. Praegu eelnõus pakutav ettekirjutuse tegemine pole mingi sanktsioon ja jätab rikkujad endiselt pihku itsitama. Aga DASAd jätke seekord eelnõust välja ja saabki kõik korda.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee