Eesti uudised

Tõehetk külaraamatukogus: kes loeb Barbara Cartlandi, loeb ka Krossi ja Tammsaaret (32)

Maarius Suviste, 11. jaanuar 2012, 06:56
RAAMATUTE KESKEL: Jõgevamaa Saare raamatukogu juhataja Ene Uuna ütleb, et raamatukogu on koht nii inimestele kui ka raamatutele. «See on raamatute kodu ja inimestel on koht, kuhu tulla.» Raamatuhoidla on oluline suhtlemis- ja kokkusaamiskoht eriti just maal. Foto: Aldo Luud
Väikese raamatukogu juhataja: inimest ei saa sundida lugema seda, mida ta ei taha

"Kultuuriministeerium muretseb ilmaasjata. Jääb mulje, et ministeerium arvab, et raamatukogus ei teata üldse, mis on õige ja vajalik," kommenteerib Jõgevamaa külaraamatukogu juhataja poleemikat raamatukogude ja ostunimekirja üle.

Hiljuti lajatas kultuuriministeerium omakoostatud soovitusliku ostunimekirjaga, kui mitte öelda niinimetatud kohustusliku kirjanduse listiga, mis peab raamatukogu riiulitel olema.

Mõni päev pärast ostunimekirja avalikustamist võtsime ette tee Jõgevamaale Saare valda Kääpa külla väiksesse Saare raamatukokku. See paikneb puitmajas, endise põhikooli ruumides (koolimaja pandi kinni 11 aastat tagasi). Viimased ligi kaheksa aastat on raamatukogu a ja o Ene Uuna.

Saare raamatukogu teeninduspiirkonnas on 625 elanikku. Aktiivseid lugejaid on 303. Nii et peaaegu pooled, mis Uuna sõnul on hea näitaja.

Päevas külastab Saare raamatukogu, kus paikneb riiulitel 14 569 raamatut, 15–35 lugemishimulist. Kõige enam käiakse teisipäeviti. Lemmikaeg on kella 11 paiku. Lugejaid on lastest pensionärideni.

Rahvas tahab Langi mõjul Cartlandi

Raamatukogu kuulub vallale. Eelmisel aastal andis vald raamatute ostmiseks 2231 eurot (sama palju saab ka sel aastal), riik andis 985 eurot (tänavuse aasta toetus pole veel teada). Kui ka riigi antav toetus jääb samaks, siis saab tänavu sama raha eest osta vähem raamatuid kui mullu, sest kaanehinnad on kasvanud.

Riigi antud raha eest ostis raamatukogu eelmisel aastal 113 ja valla antud raha eest 246 raamatut, sh perioodikaväljaanded. Vald ette ei kirjuta, mida osta.

Niisiis ostis Saare raamatukogu eelmisel aastal 3216 euroga 359 üllitist. Juhataja näitab pikka ostunimekirja, kus on nii Eesti kui ka välismaiseid autoreid, teatmeteoseid, ilukirjandust, praktilisi käsiraamatuid ja palju poleemikat tekitanud armastusromaanegi. Näiteks produktiivse Barbara Cartlandi looming.

Saare raamatukogus pani Cartland kinni mulluse populaarsemate autorite edetabeli – tema teoseid laenati selles väikses raamatukogus kõige rohkem. Kõik sellepärast, et paljud tahtsid riiulilt võtta raamatu, et teada saada, mis asi see on, millest isegi kultuuriminister Rein Lang viimasel ajal nii palju räägib. "Cartlandi teoseid täishinnaga küll osta ei raatsi. Ostsime soodusmüügist, 2–3 eurot tükk. Sedagi on palju," ütleb Ene Uuna. Aga rahvas tahab. "Tal on oma nišš."

Saare raamatukogus on eraldi armastusromaanide riiul. "Need on väikesed puhkuseromaanid. Lugeja ei pea neid lugedes mõtlema, ta võib rahulikult pooleli jätta, ta ei kaota mitte midagi.

Samas," lisab Uuna, "sama lugeja, kes loeb Barbara Cartlandi, loeb ka Krossi ja Tammsaaret. Kõik oleneb meeleolust."

Kohustuslikud teosed jääksid riiulitele

Kui rääkida kurikuulsaks saanud kultuuriministeeriumi ostunimekirjast raamatukogudele, ütleb Ene Uuna, et tema ei saa aru, mis toimub.

"Ministeerium muretseb asjata. Raamatukogudel on ju niikuinii komplekteerimispõhimõtted olemas. Kogu aeg jälgitakse, kas need on tasakaalus. Ei saa tellida ainult ilukirjandust, peab ka teatmeteoseid tellima. Muidugi, raha paneb kõik paika," räägib Saare raamatuhoidla raamatuhoidja. "Vahel jääb mulje, et ministeerium arvab, et raamatukogus ei teata üldse, mis on õige ja vajalik."

Kogu riigipoolne toetussumma rahvaraamatukogudele teavikute ostmiseks on sel aastal 1,677 miljonit eurot, millest pool on mõeldud sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Saare raamatukogu puhul tähendaks see 492,5 eurot (eelmise aasta toetussummat arvestades). Ostunimekiri on pikk.

Lühidalt. Kultuuriministeerium tahab, et raamatukogus on SA Kultuurileht väljaanded (nt Akadeemia; Keel ja Kirjandus; Kunst.ee); on hinnatud raamatud (Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad ja nominendid (nominente igas kategoorias 5–6); on riigi kultuuriaastapreemia saanud raamatud ja muud auhinnatud raamatud (nt Balti Assamblee kirjandusauhind, noorsooromaanivõistluse auhinnatud tööd); on Kultuurkapitali toetatavad kultuuriajakirjad (nt Hea Laps, Tuna, Värske Rõhk); on olemas valik kultuuriministeeriumi programmidest (s.h kultuuriruumid) toetust saanud trükiseid ning valik Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali soovitustest; on olemas valik teoseid sarjast "Eesti mõttelugu" ja "Avatud eesti raamat".

"Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiatest ja nominentidest on meil olemas kaks kolmandikku," kinnitab Ene Uuna. "Me oleme kogu aeg hoidnud premeeritud teostel silma peal. Iseasi, kas need lugejate seas hea vastuvõtu leiavad. Novelliauhinna teoseid ei ole ma aastaid tellinud, sest meil paraku ei ole novellide lugejaid. Sarjast "Eesti mõttelugu" on meil osa, sama on ka sarjaga "Avatud eesti raamat". Neid loetakse väga vähe."

Uuna räägib, et raamatukogude vaheline laenutus toimib Jõgevamaal hästi. Näiteks on neil hea koostöö valla teise raamatukoguga Voorel, mis on Saare raamatukogust 7 km kaugusel. Raamatukogud teevad omavahel koostööd: arutavad läbi, kes mida tellib, et lugejad saaksid vajalikud raamatud kätte. Kui teost vallast ei saa, siis saab naabervallast või mõnest teisest Jõgevamaa raamatukogust.

"Kui aastas ilmub 4000 raamatut, siis paratamatult peab tegema valiku. Meie saame endale lubada ainult kümnendiku sellest. Siis me lepimegi valla teise raamatukoguga kokku, kes mida tellib – et kõik vajalik oleks olemas," räägib Saare raamatukogu a ja o. "Kas üks väike raamatukogu peab ostma kõik need auhinnatud raamatud? Ei peaks. Kes tahab, saab selle kätte – kõik auhinnatud teosed on maakonna piires saadavad. Raamatukogude vaheline laenutus on väikeste raamatukogude päästjaks.

Meil käib Looming, Keel ja Kirjandus ning Akadeemia. Praegu rohkem kultuuriajakirju ei käi. Sirp ka enam ei käi – seda luges vaid mõni üksik," lisab Ene Uuna, kelle sõnul näiteks Akadeemiat loetakse Saare raamatukogus väga vähe – enamasti jääb see riiulile seisma. "Nõutakse, et kõik telliksid neid kultuuriajakirju. Ma ei näe selleks vajadust. Sest nagu öeldud: raamatukogude vaheline laenutus toimib meil hästi."

Ene Uuna tunnistab, et ta tahaks tellida rohkem kultuuriajakirju, näiteks Teater.Muusika.Kino, aga raha napib. Seda ei saa teha ka teiste arvelt: paljudel ajakirjadel, näiteks Eesti Naine ja Elukiri on kindlad lugejad ning neid ei saa ilma jätta.

Ene Uunal on hea meel, et üha rohkem tuntakse huvi selliste ajakirjade vastu, nagu Imeline Teadus ja Imeline Ajalugu. Eriti ajaloohuvilised on külamehed, kelle lugemisjanu rahuldamiseks ostab raamatukogu ka kalleid ajaloolisi suurteoseid. Näiteks varsti saab Saare raamatukogust laenata uut raamatut Balti riikide ajaloost.

Kas uus kord peletab lugejad eemale?

"Kui kogu nimekiri läheb kohustuslikuks ja kui vaadata, kui palju riigi raha eest osta saab, siis läheb jamaks. See ei ole võimalik," tunnistab Ene Uuna. "Kui läheb kohustuslikuks tellida kogu kultuuriperioodika, siis selleks raha ei jätku – see on nii kallis. Kui riik tahab, et igas raamatukogus oleksid need olemas, siis peaks tegema selle kättesaadavaks nii, et ei kannaks kahju mõni muu valdkond.

Väikestel raamatukogudel on keeruline seis. Raha on vähe. Ja kui siis tuleb veel kohustuslik nimekiri, mille sa paned lihtsalt riiulisse ritta ja mis jääbki suures osas riiulisse, siis... Selles mõttes ei saa lugejat sundida."

Samal teemal

11. jaanuar 2012, 06:56
Saare raamatukogu 2011. aasta edetabel
11. jaanuar 2012, 06:56
Aktiivseim lugeja laenab aastas ligi 500 raamatut

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee