Elu
Vaata galeriid!

Oleg Sapožnin – džentelmen iga ilmaga 

Urmas Vahe, 9. jaanuar 2012, 07:00
NAUDIB PENSIONIPÕLVE: «Oleme abikaasa Virvega leidnud endale uue hobi – reisimise. 77aastaseks saingi Saalomoni saartel,» ütles juubilar Oleg Sapožnin eilsel sünnipäevapeol. Teet Malsroos
Kunagine Eesti Kontserdi direktor tähistas oma 80. aasta juubelit

Oleg Sapožninit ei oskagi keegi liigitada, kas kuulub ta sportlaste seltsi või on ta kultuuriinimene. Ikkagi ENSV Riikliku Filharmoonia viimane ja Eesti Kontserdi esimene peadirektor. Teisalt maailmas kõige kõrgemale tõusnud Eesti jalgrattakohtunik.

Aastalõpusagin kiskus nii tormakaks, et Eesti Kontserdi suur peosaal ei leidnud augukest tähistamaks maja kunagise peremehe Oleg Sapožnini 80. sünnipäeva. Eile kõlistas tipmine osa kultuuri- ja spordirahvast hoolega vahuveiniklaase ega teinud väljagi, et õige päev rohkem kui nädal jagu möödas.

Juubilar, kui praeguses postijaamas viivuks oma elule mõtlete, kas on see siis rohkem täis olnud kontserdikorraldust. Või ikkagi rattasõitu?

Eelkõige olen ma ikkagi insener-elektrik, kes pärast TPI [praegune Tallinna Tehnikaülikool] lõpetamist töötas 21 aastat Eesti Energias. See on minu elu kõige pikem periood samas kohas ametis olla. Elektrijaama valveinsenerist alates Eesti Elektrivõrkude Ehituse juhatajana, kus pidin vastutama kõikide Eesti uute võrkude ehitamise ja vanemate hooldamise eest.

Ohoo – üsna vähetuttav fakt! Millise jõu sunnil sai teoks nii kapitaalne kannapööre?

Kui olin juba seitse aastat võrkudes olnud, tundsin, et traat on ennast ammendanud. Kolm korda tahtsin minna hoopis teadustööle. Aga nagu nõiavitsa toel hakati aina enam rääkima koju kätte tulevast olümpiast. Pooljuhuslikult kohtasin poes toonast spordikomitee esimehe asetäitjat Urmo Kala, kellele mokaotsast poetasin, et kui asi nii tõsiseks läheb, ehk leiate mullegi mõne koha. Aga sinnapaika see jäi.

Urmo ei osanud kuidagi näha, et minust saab kord tema ülemus. Teadsin ju üht-teist ehitusest ja montaažist, samavõrd ka spordist. Ning elus üldse palju kasu toonud oskusest rääkida puhtalt prantsuse ja saksa keelt. Nii minust Tallinna olümpia orgkomitee juht saigi. Ameti poolest juhtis seda tegelikult Moskva asutust Arnold Green [toonane ENSV Ministrite Nõukogu esimees].

Kuidas aga elupõlisest energeetikust estraadi- ja rokibändide juhtija sai?

Olümpia sai läbi ja korraks välgatas peas mõtegi Eesti Energiasse tagasi minna. Kui Rein Ristlaan [toonane ENSV Ministrite Nõukogu aseesimees] seda tööd pakkus, pidin ehmatusest kangeks jääma, aga siis pahvatasin südamest naerma. Kõike oleks võinud arvata: midagi spordist, midagi elektrist, aga...

Ristlaan muidugi rahustas, et bändide jaoks on seal juba inimesed olemas. Korda tuleks aga panna filharmoonia majandus, mis pidi lonkama kahte jalga. Anti nädal mõtlemisaega. Mis seal siis ikka – isa oli ju teada artist, abikaasa Virve muusikaõpetaja, nii et olin päris tõsiselt muusikaga seotud.

Jäite sellele toolile 12,5 aastaks ehk kauemaks, kui keegi teine tänini...

Huvitav aeg oli, artiste tuli pidevalt päästa. Rokk oli tulemas võimule ja seda vaadati Liidus ikkagi rohkem kõõrdpilguga. Igasugused esinemiskeelud olid tavaline kasvatusvahend.

Olid need rokkarid siis nii suured pujäänid?

Räägin ühe loo varalahkunud Gunnar Grapsist, kellel oli kirves pidevalt pea kohal. Saime oma kanalitest teada, et tallegi tahetakse disklahv panna. Gunnar oli ise Venemaal, nii et konsulteerida polnud kellegagi. Leidsin, et ainus pääsetee on Magnetic Band ise laiali saata ja see formuleerida uue bändina. Ainult kaks transameest ei pääsenudki riigileivale tagasi. Kui Moskvast kurjad kirjad hakkasid tulema, teatasin vastu, et Magnetic Bandi polegi enam olemas. Loomulikult jätkasid kõik vanas vaimus, ainult uue nime GGG all.

Seoses Joalaga aga mäletan, et olime Kasahstanis mingitel kultuuripäevadel. Avakontsert oli tõsisema muusika päralt, Joalal ja tema pundil oli vaba päev. Kontserdi vaheajal helistab hotellist mu asetäitja, et Joala asjad on kadunud ja räägitakse, et ta on hoopis Moskvasse ära lennanud. Selgus, et korruse korrapidaja oli näinud, kuidas Venemaa suur staar kellelegi ütlemata tõesti lennuväljale sõitis. Panime asetäitjaga koos järele. Läksime üks lennujaama ühest, teine teisest otsast sisse ja leidsimegi ta saadikute toas põõnamas.

Selgus, et Jaagule oli ema Tallinnast helistanud ja teatanud, et talle on Lasnamäele eraldatud korter esimesel korrusel vaatega prügikastile. Seepeale otsustas staar lennata kohe Tallinna asju klattima.

Ent kohtunikuelu?

Lõin hiljuti kokku, et olin jalgrattaspordiga 2008. aastaks laulatatud täpselt 60 aastat. Siis tegin lõpu.

Olümpial käisin vähe. Vaid 1972. aastal Münchenis ja 1996. aastal Atlantas. Moskva pani mulle 10 aastaks väljasõidukeelu, sest jõudsin hierarhias natuke liiga kõrgele ja see ei mahtunud suurtele ülemustele pähe – Moskvaski jätkub häid inimesi, keda välismaale saata. Süüks pandi see, et jõudsin UCI [Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu] tehnilise komisjoni liikmeks ilma Moskva kooskõlastuseta.

Kokku tuleb mul 1485 päeva rattavõistlusi. Olen osalenud kohtuniku või peakohtunikuna 43 mitmepäevasõidul, neist 27 on olnud rahvusvahelised.

Kuidas noore pensionäri elu praegu välja näeb?

Rahulik ja mõnus.

Oleme Virvega leidnud endale uue hobi – reisimise. Teeme tagasi seda, mis Vene ajal tegemata jäi. Mina olen maailmas viibinud 55 riigis ja ühel ümberilmasõidul. Proovisin veel 77aastasena, kas pean valule vastu. Pidasin vabalt. 77 aastaseks saingi Saalomoni saartel.

Pensioniga ikka välja tulete?

Ega naljalt ei tuleks, kui ma aastaid tagasi oma osalust VV Passaažis maha poleks müünud. Nüüd on ta täiesti tundmatute inimeste käes ja maja käekäiku on valus vaadata.

Aga tervis peab sellest hoolimata vastu?

Tervis on hea. Ehkki arstid proovisid vahepeal kihva keerata. Võtsin 17 kilo maha. Ega see mõjumata jää. Viga on selles, et musklid ei tule enam tagasi. Ehkki teen juba 1992. aastast saadik õues päris intensiivset hommikvõimlemist. Iga päev ja iga ilmaga. Naine kiidab.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee