KUUST EREDAM: Vasakpoolne ja esialgu veel Kuust väiksem, kuid heledam, ongi tulekera, mis Soomes ja Eestis kirgi küttis. Foto: KAADER VIDEOST, JUKKA HÖLTTA / DELFI
Kaarel Tigas 6. jaanuar 2012 07:01
3. jaanuari õhtul Läänemere kohal taevas vuhisenud tulekera, mis visuaalselt enam-vähem Kuu-suurune, aga eredam, pani netikommentaariumid kihama. Taevatuld nähti nii Ida- kui ka Kesk-Eestis. Tegelikult on need "langevad tähed" Maa atmosfääri sattunud liivaterad või kivikesed.

Videole püüdis tulepalli soomlane Jukka Hölttä. Nagu selgus, nähti valguskera kogu Lõuna-Soomes ja sellest teavitati ka täheteadlaste ühendust Ursa. Need teated tekitasid põnevust. "Poolpilvises taevas paistis äkki ere tulekera, millel oli suhteliselt pikk põlev punast, kollast ja rohekat kumav saba," kirjeldas Leena Ahlfors Lempääläst.

Petri Honkanen Nastolast aga kuulis suisa madalasagedusega pauku, mis kõmatas kolm minutit ja 20 sekundit pärast tulekera kustumist.

"Suurepoolne, esiosas rohekalt põlev saba oli rohkem kollakas ja sellest eraldus rohekalt ja eredalt põlevaid osi," kirjeldas Pasi Rautiainen Hattulast ja lisas: "Lennukiirus oli palju aeglasem kui meteoriitidel, mida olen varem näinud."

Soome teadlased pakkusid ka tulekera esialgse lennutrajektoori: süttis 95 kilomeetri kõrgusel Narva kohal ja kadus kusagil 45 kilomeetri kõrgusel Soomes Heinola kohal.

Põnevust kui palju! Nii mõnigi Eesti kommentaator kirjeldas, kuidas kella 20 paiku õhtul ilmunud tulekera silmamoonduseks peeti ja seda enne video nägemist ei usutudki.

Tartu Observatooriumi vanemteadur Laurits Leedjärv aga jahutab nende kirge, kes nähtus midagi üleloomulikku leida püüdsid.

"Üldiselt on selliste asjade puhul tegemist meteooridega – kosmoses lendavate liivaterakeste ja väikeste kivikestega. Kui mõni satub Maa atmosfääri ülakihtidesse, kohtab ta õhutakistust, läheb kuumaks ja hakkab hõõguma. Enamasti põlebki mõne sekundi jooksul ära, ja inimesed ütlevad siis, et nägid langevat tähte," selgitas teadlane.

Põleva objekti suurust tema sõnul silmaga hinnata ei saa. Mõni kopsakam tükk aga jõuab siiski vahel maapinnale välja ja seda nimetatakse siis meteoriidiks. Ent kui suurem kosmoseprügitükk paarkümmend sekundit põleb, on selle nimetus boliid. Ilmselt nähti seda ka 3. jaanuaril. "Kas see kivike kuskile maandus või lendas edasi Maast mööda, ei tea. Aga iseenesest on tegu täiesti loomuliku nähtusega," ütles Leedjärv.

Igal aastal satub niisugust kosmilist tolmu ja prügi Maa atmosfääri 30 000–40 000 tonni, selle langemist eriti ennustada ei saa.

"Siiski on olemas teatud kohad Maa orbiidil, kus ainet rohkem leidub. Kui Maa neid läbib, on näha suuremaid meteoorivoole. Just 4. jaanuaril pidigi üks selline olema, nii et ehk oligi see 3. jaanuari boliid just sellest kvadrantiidide meteoorivoolust pärit," selgitas teadlane.

"Praegu on päevakorral ebaõnnestunult startinud Venemaa Marsi jaama tükkide langemine Maale. Seda oodatakse 15. jaanuari paiku," lisas Leedjärv.