Kommentaar

Uus lahendus vene küsimusele  (10)

Enn Uusen, ühiskonna- ja majandusteadlane , 30. detsember 2011, 06:58
Kui Venemaa tagastaks Eestile Narva-tagused alad ja Petseri kandi, võiks seal kehtestada venelastele Ahvenamaa laadis autonoomia, pakub ühiskonna- ja majandusteadlane Enn Uusen.

Ikka veel kohtame konverentsidel, venekeelses ajakirjanduses või internetiportaalides venelaste vaenulikku suhtumist eestlastesse, eesti keelde ja kultuuri, eestlaste enesemääramisõigusesse, kogu Eesti riiki, kuigi enamik siinseid venelasi peab ju seda oma kodumaaks.

Venelased annavad teada, et nad ei lahku iialgi Eestist, leebeim pakutud variant on Ida-Virumaale autonoomia nõudmine, mis peaks aga jääma venekeelsena Eesti koosseisu, sest eestivenelased ei oskavat elada Venemaa alluvuses ja vene kommete järgi.

Heidame pilgu ajalukku

Häda on selleski, et Vene liidrid ei tunnista rahvusvahelise õiguse norme, ausat ajaloolist mälu ega objektiivset statistikat. Kuigi Eesti- ja Liivimaa kuulusid pärast Põhjasõda Venemaale, peremehetsesid siin Vene tsaari volitusel sakslased. Sakslased olid ka eestlaste ja lätlaste järel suuruselt kolmas rahvusrühm, kes aga ajalooliste põhjuste tõttu siit kolmes etapis lahkus. Kui kehtestati talurahvaseadused, mis võimaldasid eestlastel talud päriseks osta ja algas venestamine, mis sakslaste elu raskeks tegi, lahkus umbes pool siin elanud sakslastest. Eesti iseseisvumine ja järgnenud maareform põhjustasid jällegi umbes poole allesjäänud sakslaste lahkumise. Hitleri kutse peale sakslaste kodumaale naasmiseks 1939. aastal lahkusid viimasedki sakslased. Analoogilised protsessid toimusid ka Lätis.

Tsaariaegsete rahvaloenduste alusel oli venelaste arv Eesti- ja Liivimaa kubermangus minimaal-ne – 3-4%. Eesti riigi loomine ja Tartu rahulepinguga kehtestatud piirid tõstsid venelaste osa rahvastikus 8 %ni, kusjuures pooled Eestimaa venelased elasidki Eestiga värskelt liidetud Petserimaal ning Narvast itta jääval alal. 1945. aastal lülitati viimatinimetatud alad aga Vene NSFV koosseisu. Juba Lenin oli avaldanud lootust, et tulevikus tagastab demokraatlik Eesti need alad Venemaale, seal elavatel venelastel ei tule enam vastu tahtmist alluda eesti keelele ja eesti elukorraldusele. Need venelased aga, kes vabatahtlikult asuvad eestlaste etnilisele territooriumile, teevad vabatahtliku valiku eesti keele ja eestluse kasuks.

Pärast 1940. aasta okupatsiooni said venelased Eestisse asuda vaid Moskva suunamisel, 1946. aasta juulist alates kaotati aga kõik piirangud ja Eestisse võis vabalt elama tulla igast NSVLi nurgast. Seejuures on huvitavad Stalini korduvad rõhutused, et liiduvabariiki asudes on ainus nõue õppida ära liiduvabariigi keel ja austada kohalikke kombeid. Selle taustal on raske mõista, et siia saabunud venelased võitlevad eestluse vastu ja kaebavad isegi kohtusse eesti keele kui riigikeele õppimise kohustuse.

Eestisse kolimine oli unistus

Aastaid ENSV riiklikus allasutuses töötanuna võin kinnitada, et venelaste suhtumine eestlastesse ja eesti keelde ei ole tänapäeval nõukogude ajaga võrreldes muutunud. Siis lihtsalt kuulati venelaste pretensioone rohkem, kuigi Moskva noomis neid ja soovitas muutuda tagasihoidlikumaks. Ajutiselt Nõukogude armees teenides viibisin Baltikumi-lähedastes piirkondades. Seal oli enamiku elanike unistus Eestisse või Lätisse elama asuda, kus saab passi (Venemaal maapiirkondades sel ajal passi ei olnud ja liikumine oli piiratud), inimväärse korteri ja saab nautida euroopalikku elulaadi. Kõik pidasid normaalseks eesti või läti keel kiiresti selgeks õppida. Baltikumi saabudes lubadused justkui unustati.

Praegune olukord tundub lahenduseta, sest Eesti on teinud kõikvõimalikke järeleandmisi, ka riigipiiri suhtes, kuid siinsete venelaste pretensioonid aina kasvavad, loodetakse Venemaa toetusele ja abile. Siit kerkibki soe soovitus venelastele: esitada Venemaale reaalne nõue, mille suhtes Eesti riik ja eestlased on neutraalsed. Nõuda tuleks 1945. aastal Venemaaga liidetud alade taaslülitamist Eesti koosseisu autonoomsete piirkondadena, kus kehtiksid Eesti ja Euroopa Liidu seadused, kuid eesti keele oskuse ja kasutamise nõue puuduks.

Autonoomia nagu Ahvenamaal

Autonoomia võiks koosneda kahest osast: 1) Narva-tagune piirkond, kus oleks ametlik keel vene ja ingeri keel; 2) Ida-Petserimaa, ametlikud keeled vene ja setu keel. Nende piirkondade kodanikud oleksid Eesti kodanikud ja eesti keele oskuse ning kasutamise nõue kehtiks neile vaid Eesti territooriumile asudes (Ahvenamaa saarte näide Soomes). Eesti ametlik suhtlemine oma autonoomsete aladega toimuks nii eesti kui ka vene keeles. See aga ei puudutaks lihtinimest, vaid kõrgemaid ametkondi.

Nii oleks lahendatud lahendamatuna näiv probleem: eesti keelt ja eestlust austavad venelased elaksid Eesti kodanikena Eestis täisverelist elu; eesti keelt ja eestlasi vihkavad venelased, kes millegipärast soovivad Eesti jurisdiktsiooni all elada, elaksid autonoomsel territooriumil ja korraldaksid oma elu ise, kuigi Eesti ja euroopalike seaduste raames. Lahendatud saaks seni lahenduseta setude ning ingerlaste probleem. Kõik jääks sõltuma siinsete venelaste tahtest ning Venemaa kuuletumisest oma rahvuskaaslaste soovidele. Venemaa rahvusvaheline autoriteet kasvaks, suhted Eestiga ja ülejäänud Euroopaga normaliseeruksid. Venemaa saaks end näidata tõesti suuremeelse ja väärika riigina ja mis peamine – meile hea ja sõbraliku naabrina.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee